Rubriigi toob sinuni 

Kriisis, kus kaob elekter, aitab hädast välja kõige tavalisem raadio

Paljude ellujäämisteemadega tegelev Erki Vaikre väliõppusel. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald

Kõik meie tehnikaseadmed kasutavad elektrit ja kui seda seinakontaktist tuleb, siis me sellele ei mõtlegi. Kui aga näiteks kriisiolukorras elekter kaob, tekib kohe palju küsimusi: kuidas kodus olevaid elektril toimivaid seadmeid edasi kasutada? Kas nende järele üldse on vajadust? Mis on kõige tähtsamad?

Sel teemal rääkis Geeniusega Kaitseliidu elanikkonnakaitse ja üleelamisõppe kordinaator Erki Vaikre, kes on ka ise õppusi ning koolitusi erinevatel kriisiolukordades hakkama saamisega seotud teemadel läbi viinud.

Raadio

Selgub, et kriisiolukorras, kus kodus voolu pole, on parimaks abimeheks traditsiooniline patareide peal toimiv raadio. Seda põhjusel, et kriisi ajal on tarvis saada informatsiooni ning selle jaoks loob raadio pikaks ajaks head võimalused.

Kuldreegel on, et mida suurem patarei on raadio sees ning mida vähem voolu nõuab raadio, seda parem. See peaks ideaalis looma pikaajalise infoallika, mida ei pea pidevalt laadima või elektrivõrgu kaudu vooluga varustama.

“Patareidega raadio, kui seda pidevalt ei kasuta ning see asub ühtlase soojaga ruumis, siis peavad patareid raadio sees üldiselt pool aastat julgelt vastu,” ütles Vaikre. Seega on selge, et raadio on informatsiooni saamiseks kõige püsivam lahendus, kui elektrit ei ole.

Kui raadio on olemas, siis tuleks Vaikre sõnul see sättida ERR-i kanali peale. Seda põhjusel, et “ERR on võimeline saateid edastama ka olukorras, kus kogu riigis on vool ära. Nad on võimelised tagama endale minimaalse voolutarbe, et raadiosaateid edastada,” sõnas Vaikre.

Muud seadmed unusta ära

Inimeste kodudes on aga lisaks raadiole enamasti ka mitmeid muid seadmeid. Nende peale kriisiolukorras eriti palju tähelepanu pöörata ei tasu. Seda lihtsal põhjusel, et näiteks telerite, pesumasinate või elektripliidi vooluga varustamine on äärmiselt kulukas. See on kulukas, kuna selle jaoks peaks inimesel olema elektrigeneraator, mis omakorda nõuab kütust, mis omakorda nõuab kütte ladustamist.

Eriti mõttekas ei ole kaaluda ka nutiseadmete või telefonide kasutamist. Sellega on kaks probleemi. Esiteks võivad sidemastid olla rivist väljas, seega sellisel juhul on helistamine niigi võimatu.

Teiseks on telefoni vaja laadida. Isegi kui oled hea vastupidavusega akuga nuputelefoni omanik ei ole see pikemas perspektiivis jätkusuutlik lahendus, kuna mingil hetkel on laadida tarvis ning ilma vooluta seda teha ei saa.

Idee poolest on elektri tootmine võimalik, kuid on samas väga kulukas. Foto: Päivi-Pääsu Kreutzwald

Oluline on muu, mis ei ole elektriseadmetega eriti seotud. “Oluline on soojus, vesi ja toit, et tagada inimese vastupidamine,” ütles Vaikre.

“Kriisiolukorras tuleb piltlikult öeldes arvestada iga kaloriga ning sellega, et sinu tegevus tooks iga kulutatud kalori võrdväärselt tagasi. Muidugi on võimalik elektrienergiat toota päikesepaneelide või generaatoriga, aga need on väga kallid vahendid, et kuhugi kappi lihtsalt seisma osta. Samas nende kasutegur on suhteliselt väike, kuna tänapäeva elektriseadmed nõuavad enamasti üsna palju energiat,” põhjendas Vaikre.

Seega on tunduvalt odavam ning üldiselt kasulikum leida elektriseadmetele alternatiivsed vahendid. Kindel tasuks vaid olla, et üks korralik raadio on olemas.