Rubriigi toob sinuni 

Allan Martinson: käisin läbi kümned ja kümned firmad, ja LeapIN oli parim  

Allan Martinson. Foto: PM/Scanpix

Ettevõtja ja investor Allan Martinson otsustas oktoobris asuda juhtima idufirmat LeapIN, mis ehitab „mikroettevõtete operatsioonisüsteemi“. Martinson näeb sel suurt kasvupotentsiaali. Eesti jääb aga tõenäoliselt sellele kasvule kitsaks ning ettevõte vaatab ka muid alternatiive.

Miks te otsustasite LeapINiga liituda?

Otsustasin LeapINiga liituda, kuna see on väga hea firma! Firma pole küll laiema Eesti publiku seas nii tuntud, aga tegemist on ühe kõige paremini arenenud varase staadiumi startupiga Eestis. Firmal on tublisti üle miljoni aastakäivet, kõva igakuine kasv, ja 50 inimesest koosnev tugev tiim. Seega tugev platvorm ja väärtuspakkumine kasvuks.

Ma käisin suvel läbi kümned Eesti varase staadiumi firmad, nägemaks, millised on nende arengud ja olukorrad. See on uskumatu, kui palju lahedaid firmasid praegu on! Liitumine LeapINiga oli aga väga teadvustatud otsus, ja sobis mu enda huvide ja taustaga. Minu jaoks on LeapIN hea korrutis – üheltpoolt hea baas ja tugev tiim ning teiseks see valdkond, millega ta tegeleb on suure kasvupotentsiaaliga. Nende kahe teguri ristkorrutisest see otsus tuligi.

Milline on LeapINi kasvupotentsiaal?

Meie sihtrühmana on freelancereid – ettevõtlikud inimesi, kes tahavad teha tööd ning teenida elatist iseseisvalt, mitte kellegi juures palgatööl olles. Meie kliendid müüvad oma teadmist ning kompetentsi – nad on tarkvaraarendajad, juhtimiskonsultandid, veebidisainerid jne. -, ja nad teenivad tuhandeid, kümneid tuhandeid ja vahetevahel isegi veelgi rohkem Eurosid kuus. See on sihtrühm, keda on maailmas kokku umbes 100 miljonit inimest. Nad pole Uberi juhid ega toidukullerid, mis on iseenesest teine väga huvitav segment, millega me aga hetkel veel ei tegele.

Nn. freelancing ehk töö tegemine iseseisva ettevõtjana on turg, mis kasvab väga kiiresti.. Uuringud näitavad, et aastaks 2027 ehk üheksa aasta pärast on Ameerikas üle poole tööjõust juba freelancerid. See on pidevalt ja vaikselt toimuv muutus, mis muudab kogu maailma majandust. Ehk peale tuleb vaba ja sõltumatu töö ning see on trend, millele toetudes LeapIN oma äri ehitab.

Meie kliente iseloomustab see, et nad eelistavad ning paljudel juhtudel peavad töötama läbi erinevate ettevõtlusvormide, sellega aga kaasnevad raamatupidamise-, aruandluse- ja maksukohustused. Seda kõike on tihtipeale ühele inimesele keeruline hallata – puuduvad vajalikud teadmised ning oma aega saaks kulutada mõistlikumalt.

Need inimesed on alateenindatud. Pangad ei saa neist aru, kas nad on era- või ärikliendid, ja neil puuduvad tooted sedalaadi ühemehefirmade jaoks. Raamatupidamist teeb tavaliselt tuttav inimene, kellele kuu lõpus tassitakse kotiga tshekke.

Samas saab seda kõike kliendi jaoks oluliselt lihtsamaks teha – sama lihtsaks kui mobiiliäpi kasutamise -, ja samas ka ülimalt efektiivseks. Sisuliselt on meie eesmärk ehitada „ühemeheäri operatsioonisüsteemi“.

Ning selles seisnebki LeapINi väärtuspakkumine – me loome kliendile keskkonna, kus ta saab lihtsalt kõik vajaliku tehtud, s.h aitame tal hallata oma ettevõtte finantse, teha ära oma pangatoimingud, taustas teeme ära raamatupidamise ning aruanded – seda kõike automatiseeritud ja ladusalt toimivate infosüsteemide abil.

Kas LeapINi toode jääb vaid Eesti e-residentsusega seotuks?

Eesti e-Residentsus on väga vinge algatus ja kindlasti on sel hästi palju kasvuruumi. Praegu põhinebki LeapINi toode Eesti e-Residentsusel ehk siis Eestis registreeritud OÜ-del, mida e-residendid omavad. Neid kliente on LeapINil praegu umbes sajast riigist, kõikidelt mandritelt peale Antarktika.

Kui aga meie potentsiaalne globaalne sihtgrupp on 100 miljonit inimest, siis ma natuke kahtlen, kas  nad kõik mahuvad e-residentsuse alla. E-residentide poolt on loodud üle 6000 Eesti firma, samas alustab iga kuu oma ettevõtlusega maailmas 200-300,000 uut freelancerit. Seega teenindab Eesti neist ainult murdosa. Kas Eesti on valmis sadade tuhandete e-residentide firmade vastuvõtmiseks? Praegu E-residentsus 2.0 initsiatiivi raames välja töötatavad ettepanekud kindlasti näitavad, kui suureks Eesti riik selle programmiga minna tahab.

LeapINi eesmärk on leida viisid, kuidas potentsiaalselt pakkuda oma teenust miljonitele. See võib tähendada, et peaksime liikuma Eesti ettevõtluskeskkonnale lisaks ka teistesse riikidesse.

Millised need laiemad alternatiivid on?

Meil on päris kavalad mõtted, mis lähevad traditsioonilisest mõtlemisest kaugemale. Kahjuks ei saa neist praegu väga detailselt rääkida, aga on mitmeid muid võimalusi, kuidas inimestel võimaldada üle maailma globaalses mastaabis iseseisvalt ettevõtlusega tegeleda, ilma et nad peaks ilmtingimata isegi ettevõtte asutama.

Kuhu suundub LeapINi tootearendus?

Meie tootearendus puudutab mitut eri aspekti – neid saab jagada kolme rühma. Ehk siis kliendile nähtav toode. Seal tuleb veel üsna palju asju juurde teha nagu integratsioon pangandusega, mobiiliaplikatsioone jne.

Teiseks on selle köögipool ehk siis, kuidas kõiki neid protsesse automatiseerida, mis seal taga toimivad. Meil on praegu üsna palju protsesse automatiseeritud ning LeapIN on üks efektiivsemaid valdkonna ettevõtted, aga arenguruumi on palju.

Kolmandaks, kui me tahame laiemalt vaadata kui ainuüksi Eesti, siis tekib palju rahvusvahelist integratsiooni kõikvõimalike muude keskkondadega, eri riikide maksuametitega jne.

Need on päris komplekssed ülesanded ja meie kindlasti plaanime oma tänast 12-liikmelist arendustiimi oluliselt suurendada.

Kas plaanite laiendada oma tiimi Eestist väljapoole?

Usun, et meie arendus jääb küll vähemalt nähtaval perioodil Eestisse. Kindlasti me peame oma äriarenduse, operatsioonide ning muude rollidega vaatama Eestist väljapoole. Osa spetsialiste võibolla tulevad Eestisse, osa võibolla jäävadki teistesse riikidesse. Kuid IT-arenduses plaanime tiimi pigem Eestis hoida.