Säutsupääsuke Keiti Vilms viskas iPhone’i Pedja jõkke ja avastas sõna “klimbimm”

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Marianne Ubaleht

Sõnamängur Keiti Vilms on auga välja teeninud Eesti säutsupääsukese tiitli. Tal on Twitteris üle 5000 jälgija ning tema sõnaleiud ja kalambuurid on sedavõrd mõjusad, et ta pälvis tänavu keeleteokonkursil rahvaauhinna selle eest, et on tekitanud huvi ja armastust eesti keele vastu.

Oma suurimaks mõjutajaks peab Vilms Eesti president Toomas Hendrik Ilvest, kes tviitis temast järgmiselt: “Keiti Vilms on meie aja Aavik ehk Aaviku Avatar, õigemini vist Avatarlanna ehk Avatartar, kokku siis Aaviktar.” Eesti keele eestvedajana muuhulgas ka Johannes Aaviku Seltsi vedav Vilms oma tegemisi tööks ei peagi, ikka hobiks.

Aprillis oma esimest raamatut välja andev mäkineid rääkis Geeniusele, kuidas ta töötab.

Kes: Keiti Vilms, eesti keele edendaja

Asukoht: Kopli-Kalamaja piiril, Tallinnas

Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Korrapäratus

Arvuti: Ma olen mäkineid, seega MacBook Air, 2014. aasta oma

Telefon: Hetkel iPhone 5S, mis vedeles sahtlis, kuna eelmine telefon 6S kukkus vette ja tuli vana telefon uuesti kasutusele võtta

Kõik teavad ja tunnevad teid säutsupääsukesena, aga milline on tegelikult teie tööpäev?

Ma ise seda tööd tööks ei pea, pigem hobiks. Johannes Aaviku Seltsis hoian ma eesti keelt alal ja taaselustan sõnu vabatahtlikult. Avan mõne sõnaraamatu, põhiliselt Saagpaku sõnaraamatu, uurin seda, kui jääb silma mõni sõna, mida ise ei tea, tundub naljaka kõla või tähendusega, jagan seda ka oma jälgijatega.

Püüan juurutada reeglit “üks uus eestikeelne sõna päevas”. Viimase aja parimaks leiuks on sõna “klimbimm”, mis tähendab pidu, pillerkaart. Kõik need sõnaleiud leiab minu Facebooki-profiililt. Kalambuuride tegemine sõltub kas päevakajalisusest või mis parasjagu aktuaalne on ja kõnetab, oma emotsioonidest. Kalambuur või luule on minu viis oma tundmusi väljendada või ka tähtpäevadest.

Näiteks sai tehtud vabariigi aastapäeval “pill tuleb pika kilu peale”, vastlapäeval “pill tuleb pika liu peale” ja naistepäeval “lill tuleb pika ilu peale”. Luule jagamisega on sama. Jagan luulet, mis on seotud kas otseselt luuletaja sünniaastapäevaga, mõne muu tähtpäevaga või oma tunnetest tulenevalt.

Milline näeb välja teie igapäevane töökoht?

Kõik mu tegevus toimub arvutis, seega ainus, mida vajan on arvuti. Isegi oma igapäevaseid töövahendeid ÕSi ja EKSSi kasutan veebis.

Kas kalambuur toob leiva lauale või on selleks vaja päris tööd teha?

Kalambuuritsemine toob leiva lauale küll, mu praegune tööandja avastas mind Twitterist paar aastat tagasi.

Millist tarkvara, äppe, keskkondi ja muud säärast kasutate?

Telefonis kasutan Twitterit, Instagrami ja Facebooki igapäevaseks keeleedendamiseks. Uberit sõitudeks, Wolti toiduks, LHV-d makseteks. Vajalik oleks isepaarituvate sokkide äppi, tüütumat tegevust, kui peale pesu pesemist sokke taga ajada, ei ole.

Milliste igapäevaste tehnoloogiliste vahendita te ei saaks hakkama?

Vahepeal oli tähtsaimaks äpiks Facebook Messenger, kuna mu elukaaslasel ei olnud telefoni, ta ei tahtnudki telefoni kasutada, mistõttu kogu meie suhtlus toimus seal. Leppisime kokku, kus või millal kohtume, nagu lauatelefoni aegadel. Tänaseks on olukord hõlbustunud, kinkisin talle jõuludeks telefoni, nüüd kasutame iMessage’it või helistame. Kui olen kodust eemal, siis lastega suhtlemiseks FaceTime.

Teid on tunnustatud kui Twitteris Eesti keele edendajat. Miks just Twitter, miks mitte mõni muu kanal?

Sest e-Eesti rahvuslind on säutsupääsuke. Avastasin Twitteri oma platvormina umbes neli aastat tagasi. Facebooki mul tol ajal ei olnud. Twitteri märgipiirang vermiski minust lühivormides kalambuuride tegija. Hõlbus on ju öelda ühe või paari sõnaga ära see, milleks muidu kuluks pikem jutt. Nämmutamine on tüütu.

Kas e-Eesti jaoks on vaja nö e-keelena keelt tutvustada?

Minu tegevus hõlmab peaasjalikult keele tutvustamist mängulisel teel, et see jõuaks just noorteni ja sotsiaalmeedia on selleks parim viis.

Kas olete tundnud, et olete nutividinast sõltuvusse jäänud? Mida siis teete?

Paar aastat tagasi, suvel, viskasin oma iPhone’i Pedja jõkke ja lülitusin mitmeks kuuks kõikjalt välja. Käisin paljajalu maal ringi, lugesin raamatuid, arvutit ei avanud kordagi. Tegin hingeinventuuri.

Mis sundis telefoni Pedja jõkke viskama?

Olen impulsiivne inimene ja tundus sel hetkel kõigest kõrini saanud olevat. Hiljem muidugi kahetsesin, kuid lõppkokkuvõttes oli see telefonitu-internetitu aeg mulle kasulik, jõudsin uuesti segamatult oma keeleläteteni.

Kuidas te ennast energiat täis laete? Mida te teete, et töö unustada?

Ma ei pea oma tegevust tööks, ilmselt see laeb kõige paremini.

Oluline on ka päris puhkus. Milline on teie magamisrutiin?

Olen alati hilise ärkamisega olnud ja pigem öösiti tegutsenud, viimasel ajal on see muutunud, ärkan pigem vara. Kuid on ka päevi, mil ma ei tulegi voodist välja, meeldib voodis aega veeta ehk sängida.

Milliseid raamatuid te praegu loete ja miks? Kas eelistate paber või e-raamatut?

Eelistan paberraamatuid, korraga on alati pooleli mitu raamatut. Sain jõuludeks Shakespeare’i kogutud teosed, sellega püüan ühele poole saada, kuid see on väga paks. Alati on mul pooleli Johannes Aaviku ideede päevik “IDEEPE”, mida aeg-ajalt erinevates kohtadest avan.

Gaston Bachelard “Ruumipoeetika”, samuti algusest lõpuni lugenud ei ole, kuid ikka ja jälle avan ja ammutan. Luulekogusid on päris mitu pooleli, kuna luulekogu tundub ebaõiglane järjest lugeda. Viimati sain lõpuks läbi Mari Vallisoo kogu, mille läbitöötamiseks kulus kolmveerand aastat.

Ütlesite, et teile meeldivad paberraamatud, miks?

Kasutan ka Apple iBooksi, kus on mul olemas Aaviku “IDEEPE”, mida kaasas tarida oleks võimatu, kuna see on väga paks raamat. Kuid paberraamatud pakuvad mulle turvatunnet, mul on kodus tuhandeid raamatuid, millega olen end ümbritsenud. Leian neist justkui lohtu, vanade paberraamatute lõhn on parim. Kõige vanemad köited jäävad mul 1900ndate aastate algusse.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud?

13-aastasena raamatust “Tuulest viidud”, peategelasel Scarlettil oli selline ütlus: “Ma ei mõtle sellele täna, ma mõtlen sellele homme.” See on ka minu motoks olnud. Kindlasti mitte parim nõuanne, kuid ta on aidanud igasuguseid aegu ära elada.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

Kõik, mis teed, teed endale. Karma.

Kellele esitaksite needsamad küsimused?

Heidy Purgale. Ta on mu suurim kannustaja olnud, tahan, et ta teaks seda.

Kuidas on Heidy Purga teid kannustanud?

Heidy avastas mind Twitterist. Oleme mõlemad ka Elvast pärit, mis lähendas meid veelgi. Heidy oli esimesi, kes tviitis, et Keiti Vilmsi peaks keegi kirjastama. Aprillis ilmub lõpuks mu esikkogu, millest leiab mu kolme aasta parimate kalambuuride valimiku. Raamatu nimeks saab “@keitivilms”, mis on ka minu kasutajanimi Twitteris. Raamat ilmub Post Factum kirjastuse alt.

Rubriigis “Kuidas me töötame” räägivad tuntud inimesed, kuidas nad tööd teevad ning millised on nende nipid, üle pea kasvava töövooga hakkama saada.
Märksõnad:

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.