Rubriigi toob sinuni 

Kuidas Prantsuse presidendi nõunikust tänu Kersti Kaljulaidile Eesti e-residentsuse PR-mees sai

E-residentsuse avalike suhete juht Arnaud Castaignet president Kersti Kaljulaidi portree kõrval. Tema tööleasumisel oli suur roll mängida ka presidendil. Foto: Ronald Liive

Sel nädalal räägib Geeniuse “Kuidas me töötame” rubriigis oma loo e-residentsuse programmi avalike suhete juht Arnaud Castaignet, kes enne Eestisse tööle asumist töötas Prantsuse presidendi François Hollande’i pressiesindaja ja digitaalse strateegia nõunikuna. Castaignet’ Eestisse tööle suundumisel oli oma roll mängida ka president Kersti Kaljulaidil, kes äratas temas suurema huvi Eesti ja e-residentsuse vastu.

Avalike suhete juhi tööpakkumise leidis Castaignet Eesti idufirma Jobbatical kaudu ning pärast kahte Skype’i vahendusel peetud töövestlust oligi uus töökoht kindlustatud. Geeniusele antud põhjalikus intervjuus rääkis Castaignet oma endistest töökohtadest, peaminister Jüri Ratasega kohtumisest, müürideta rahvusriikidest, oma kogemusest e-Eesti ja Eesti digitaalse ühiskonnaga ning veel paljust muust.

 

Kes: Arnaud Castaignet, e-residentsuse avalike suhete juht
Asukoht: Tallinn
Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: Usaldavalt. Ma ei kahtle kolleegide võimekuses kunagi ning usaldan nende seisukohti
Arvuti: Isiklikuks tarbeks kasutan 2014. aasta MacBook Pro-d, mis oli toona kõige paremate näitajatega. Tööalaselt kasutan tööandja poolt antud arvutit
Telefon: Mul on kaks telefoni, kuna jätsin alles ka Prantsuse telefoninumbri. Huawei P8 Lite ja mingi Samsungi nutitelefon. Ma ei pea vajalikuks, et mul oleks alati kõige uuem telefon, ma ei taha telefonile palju raha kulutada

 

Kuidas teist Eesti e-residentsuse avalike suhete juht sai?

Minu juured on Prantsusmaal ja Kambodžas. Minu ema oli pagulane Kambodžast, ta põgenes genotsiidi eest. Kasvasin üles Bordeaux’s ning läbisin seal ka kõik oma koolid, ka ülikooli. Pärast kooli lõpetamist suundusin tööle Brüsselisse ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP). Seejärel kolisin sõbra mahitusel Istanbuli, kus alustasin tööd majandusajakirjanikuna. Sellelt töökohalt mind vallandati.

Kõik mu sõbrad olid selleks ajaks suundunud tööle Pariisi. Nädal pärast sinna jõudmist leidsin töökoha kommunikatsiooniettevõttes. Töötasin seal kolm aastat ja minu põhiliseks fookuseks oli välisriikide valitsuste ja ettevõtete nõustamine.

Samal ajal toetasin ka François Hollande’i. Olin tema kampaania liige ning sain tema lähiringkonnas olevate inimestega tuttavaks. Kui ta valiti Prantsusmaa presidendiks, siis mulle pakuti kohta tema presidentuuri juures. Olin Hollande’i pressiesindaja ja digitaalse strateegia nõunik.

Miks otsustasite pärast Hollande’i ametiaja lõppu valida töökoha, mis ei ole poliitikaga seotud?

2016. aasta septembris räägiti võimalusest, et Hollande kandideerib ka järgmiseks ametiajaks. Mina töötasin siis Élysée palees ja kui Hollande oleks uueks ametiajaks kandideerinud, oleks loodud kampaania jaoks uus meeskond, kes oleks hakanud uuesti kandideerimist juhtima paleeväliselt.

Detsembris teatas president, et ta ei kandideeri uueks ametiajaks. Sellest hetkest peale teadsin, et koos Hollande’i ametist lahkumisega saab läbi ka minu tööleping. Presidendikampaanias toetasin Macroni, kes osutus ka valituks, aga ma ei olnud tema kampaaniaga aktiivselt seotud.

Nädal pärast Hollande’i otsust toimus Prantsusmaal üritus, millest võttis osa ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Enne tema visiiti uurisin Eesti kohta informatsiooni ning tema visiidi ajal külastas Eesti delegatsioon ka ürituse raames korraldatud hackathoni. Kirjeldasin delegatsioonile hackathoni ülesehitust.

President Kaljulaid tutvustas mulle, peamiselt küll Hollande’ile, e-Eesti kontseptsiooni ja e-residentsust. Seejärel hakkasin Eesti ja e-residentsuse vastu rohkem huvi tundma ning hakkasin sotsiaalmeedias jälgima ka e-residentsuse programmi juhti Kaspar Korjust.

Nägin, et e-residentsuse programm otsis endale Jobbaticali kaudu avalike suhete juhti ning otsustasin kandideerida. Mulle jäävad need Skype’i vahendusel peetud kaks tööintervjuud meelde. Need olid teistsugused. Intervjuud keskendusid sellele, milline inimene ma olen. Intervjuude järel kutsus Korjus mu tööle. See toimus ajal, mil töötasin veel Prantsusmaa presidendi heaks. Andsin kohe mõista, et töötan Hollande’i jaoks edasi seni, kuni ta lahkub ametist.

Macroni presideniks saamiseni töötasin Élysée palees veel vaid nädala, aidates uuel kabinetil ametisse astuda, kuid juba paar nädalat hiljem olin Eestis.

Kas president Hollande teab, kuhu te edasi suundusite?

Jah. Enne Prantsusmaalt lahkumist oli mul president Hollande’iga kohtumine, kus rääkisin talle, milline töökoht mind Eestis ootab. Talle tundus see väga huvitav. Mullu novembris esinesin Web Summitil, kus esines ka Hollande. Veetsin seal palju aega Hollande’i ja tema meeskonnaga rääkisime ka, kuidas mul Eestis töötamisega läheb.

Viimasel päeval külastas Web Summitit ka peaminister Jüri Ratas koos delegatsiooniga. Kuna ma teadsin Ratase ja Hollande’i meeskondade liikmeid, siis aitasin korraldada mitteametliku kohtumise. Leidsin end president Hollande’i ja peaminister Ratase keskelt. Ühel hetkel nad pärisid ka minult, et kuidas on Eesti valitsuse heaks töötamine võrreldes Prantsuse valitsusega. Suur osa vestlusest keskenduski minu kogemusele Eestis töötamisel ja Eesti digitaalsele ühiskonnale.

Kumma valitsuse jaoks on parem töötada, kas Prantsuse või Eesti?

Minu praegune tööandja on Eesti valitsus ehk ma olen hetkel Eesti valitsuse osas entusiastlikum. Eestis on asjad palju otsekohesemad, kiiremad ja lihtsamad. Ütlesin president Hollande’ile otse, et Prantsusmaa peaks Eesti digitaalsest ühiskonnast eeskuju võtma.

Kas François Hollande on Eesti e-resident?

Ei, kuid kui ma ütlesin talle, et Eesti e-residentide seas on ka Angela Merkel ja mitmed muud poliitikud, siis ta oli sellest huvitatud. Me andsime talle kohtumise ajal mõista, et me oleksime väga meelitatud, kui temast saab ühel hetkel Eesti e-resident. Praeguseks ei ole temast e-resident saanud.

Kutsusime ta koos Ratasega Eestisse visiidile. Loodame, et ta leiab põhjenduse, e-resideniks hakkamine ei ole piisav põhjendus, ja aja, et siia tulla. Tal on Eesti digitaalse ühiskonna vastu suur huvi.

Kuidas te võrdleksite Eesti töökultuuri teiste riikidega, kus olete töötanud?

Olen töötanud Belgias, Türgis, Indias, Rumeenias ja Serbias. Üheski teises riigis ei ole ma kogenud nii lihtsat ja otsekohest töökultuuri, kui Eestis. Näiteks kui me küsime mõnelt ettevõtjalt e-residentsuse kohta tagasisidet, siis me kas saame selle või meile öeldakse, et hetkel ei ole vastamiseks aega või ei soovita vastata. Prantsusmaal on üsna tavaline see, et küsimus jääbki lihtsalt vastuseta.

Lätlased väidavad, et eestlased on aeglased. Kas olete tööalaselt seda kogenud?

Ei kindlasti mitte. Mulle tundub, et eestlastel ei ole tööalast stressi. Kuna ma olen prantslane, siis mulle on emotsionaalsus oluline. See on meie identideedi suur osa. Aga parem on töötada koos inimestega, kes ei näita oma tundeid ja emotsioone välja. Eestlased sobivad pokkerimängijateks.

Kuidas sujus Eestisse kolimise protsessi paberimajandus?

Tavaliselt satun paberimajandusest stressi. Sain oma e-residentsuse kaardi PPAst kätte vaid ühe päevaga, kuigi teenindaja ütles, et see võtab 3-4 tööpäeva aega. Ka töölepingu ja muude lepingute puhul oli kogemus väga kiire ja kõige lihtsam, mida olen seni kogenud.

Praegu räägitakse palju, et tehnika arengu tõttu pole paljudel inimestel enam vahet, kus nad oma tööd teevad. Teiegi olete sellest hea näide, leidsite töö Eesti idufirma Jobbatical kaudu Eesti valitsuse heaks. Teie töökoht ei ole asukohast sõltuv, miks te siiski otsustasite Tallinna kolida?

Ma olen uhke selle üle, et e-residentsus on valitsuse poolt juhitud. Kui tegu oleks idufirmaga, siis ma ei töötaks siin. Ma pean oluliseks, et saan oma töökoha kaudu jagada maailmaga Eesti väärtushinnanguid ja tõekspidamisi. Ma ei välista, et ühel hetkel töötan pool aastat Pariisist ja pool aastat Tallinnast. Ma hindan rahvusriike.

Hindate rahvusriike, aga toetate diginomaadi elustiili, kuidas need omavahel sobituvad?

Jah, töö tuleviku osas on hetkel trend, et üha rohkem inimesi harrastab diginomaadi elustiili. Samal ajal on ka rahvusriigid olulised, ilma müürideta rahvusriigid. Eesti on üks selline riik, mis ehitab sildu, mitte müüre. Tugev rahvusriik saab eksisteerida ka ilma müürideta.

Te kasutasite Eestisse tööle saamiseks Eesti idufirma Jobbatical teenust. Eestis on mitu idufirmat, mis tegelevad keeleõppega, kas teil on kavas mõne nende teenust kasutada?

Eesti keel on väga keeruline keel aga jah, ma kavatsen seda õppida. Ma tean, et Eestis on mitu keeleõppe idufirmat, näiteks Lingvist. Nad on muide üks idufirma, mille toon rahvusvahelisele pressile näiteks Eesti idufirmast, mis teeb suuri tegusid.

Nimetage kolm olulist asja, mis teie töölaual on.

Telefon, sülearvuti ja raamatud. Seminaridel või muudel sellistel üritustel kasutan ka pabermärkmikku.

Mis on teie kõige olulisem töövahend?

Minu aju. Intervjuude ajal on mul kõik meeles ja ma ei pea märkmeid tegema.

Kuidas näeb teie puhul töörutiin välja? Kas teil on nippe ja nõuandeid, kuidas sellest vabaneda?

Mõnikord leian, et tegelen mitme asjaga korraga. Sel juhul panen pähe kõrvaklapid ning keskendun vaid ühele asjale. Ma ei leia, et mitme asja korraga tegemine on halb, sel võib ka hea mõju olla aga vahel on vaja keskenduda ja sel puhul aitavad mind kõrvaklapid koos muusikaga.

Kui palju e-kirju päevas saate?

See oleneb suuresti sellest, kas Korjus avaldab mõne uue maailmamuutva artikli. Pärast Estcoini artiklit oli kirju väga palju. Keskmiselt tuleb kirju päevas 10-20 kanti.

Nimetage üks tehnikavidin, mille mõttekusest te aru ei saa ja mida ebavajalikuks peate.

Amazon Alexa, Google Home ja muud nutikõlarid. Ma ei saa neist aru. Ma ei usu, et ma endale mõne ühel päeval ostan. Sotsiaalmeediast rääkides ei saa ma aru Snapchatist.

Facebook, Instagram, Twitter või hoopis oma blogi, miks?

Kõik. Kasutan Facebooki, Instagrami ja Twitterit. Mul oli kunagi ka oma blogi aga see on praeguseks suletud. Mulle meeldib oma jälgijatele näidata erinevaid kohti, mida ma külastan.

Millised äpid on teie telefonis kõige olulisemad?

Sotsiaalmeediaäpid ja Taxify, kasutan nende äppi ka Pariisis. Mulle meeldib, mida Taxify teeb. Kui nad peaksid minult nõu küsima, võin neile seda anda. Ma tean, et neil on Pariisis raskusi olnud ning nad muutsid oma isegi oma nime. Minugi telefonis on Taxify asemel äpi nimeks Txfy. Viimati jaanuaris Taxifyd, või Txfyd, Pariisis kasutades rääkisin mitme juhiga ja nad kõik olid Taxify osas positiivselt häälestatud.

Üheks oluliseks äpiks telefonis on ka prantsuse raadio France Inter äpp, kuulan seda igal hommikul.

Kuidas kasutada sotsiaalmeediat nii, et temast oleks kasu ja et ta ei oleks ajaraisk?

Ma ei arva, et sotsiaalmeedia on ajaraisk. Ma ei postita endast selfisid, aga huvitavate artiklite, ideede ja piltide jagamiseks ei ole see ajaraisk. Sotsiaalmeedia on isikliku brändi loomiseks väga oluline.

Kuidas vabal ajal tehnoloogiast lahti saada ja hästi puhata? Või kas puhkate koos tehnoloogiaga? Kuidas?

Puhkusele minnes jätan sülearvuti maha. Töötelefon on alati kaasas. Kui mõne suure väljaande ajakirjanik peaks helistama, siis ma ei taha seda intervjuud maha magada seepärast, et ma olin puhkusel. E-kirju loen harvemini.

Kas tunnete vahel, et olete nutisõltuv? Mida siis teete?

Ma ei ole nutisõltuv, vähemalt ma arvan nii. Kindlasti mu endised tüdruksõbrad arvavad teisiti.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud?

Tööalaselt ei tohi näidata välja, et sa oled stressis. Peaksid näitama välja, et tunned end mugavalt. Kui lähen mõnele kohtumisele ja peaksin sinna varem jõudma, siis tervitan kõiki, olgu selleks kasvõi koristaja. See aitab enesekindlam olla. Selle nõuande sain enne oma esimest tööintervjuud oma isa sõbralt. Käitu nii, et sa oleksid selles olukorras ja kohas juba olnud, tunne end mugavalt.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

Töötasin aastaid suhtekorraldusettevõttes, kust lahkusin teise suhtekorraldusettevõttesse. Pidasin seal vastu vaid kolm kuud. Olin mõnda aega töötu ja seejärel palgati mind Prantsuse presidendi meeskonda. Mul on tunne, et ühiskonnas häbistatakse töötuid. Ükski töötu ei tohiks häbeneda, et ta on parasjagu uue töökoha otsingul.

Riigipoolsed sotsiaaltoetused ei ole kellegi häbistamiseks loodud. Kui sa töötad, siis maksad riigile makse, mis tagavad selle, et kui peaksid olema töötu, saad riigilt toetust. Keegi ei tohiks sellele negatiivselt vaadata.

Püsisin kolm kuud nimetatud ettevõttes, kuna mulle ei sobinud sealne ülemus ning kolleegid. Tahtsin olla õnnelik ning oma eesmärke saavutada. Kui inimestel on eesmärgid, siis peab langetama otsuse ning töölt lahkuma. Ma arvan, et see on üks mu parimaid tööalaseid otsuseid, mis ma olen eales teinud. Ilma selle otsuseta ei oleks ma Élysée paleesse ega ka e-residentsuse juurde jõudnud.

Kellele esitaksite needsamad küsimused? Miks?

Tahaksin lugeda, et kuidas töötavad peaminister Jüri Ratas ja president Kersti Kaljulaid. Aga mind huvitavad ka need eestlased, kes töötavad põllumajanduses, loodus on eestlaste seas kõrgelt hinnatud.