Peapiiskop Urmas Viilma kasutab tipptehnikat ja peab Facebooki paastu

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Urmas Viilma tundis teismelisena vastupandamatut kutsumust ja sundi uurida, kas Eestis on võimalik kirikuõpetajaks õppida. Tema vaimulik teenistuskäik algas 1993. aastal Keila koguduse diakoni ehk abivaimulikuna. Saue Gümnaasiumi hõbemedaliga lõpetanud noormees asus 1998. aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduste Instituuti teoloogiat õppima.

2015. aasta veebruaris pühitseti Viilma piiskopiks ja seati Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi ametisse. Töövahendina kasutab Eesti mõjukaim kirikupea Apple’i viimaseid arvuti- ja telefonimudeleid ning peab ääretult oluliseks ligipääsu internetile. Sagedaste ringreiside tõttu Eestis ja lähetuste pärast välismaale töötab ta palju autos ja lennujaamades.

Samas on Viilma graafik sedavõrd tihe, et sellest korda luua ja koormust jagada aitavad peapiiskopi kantselei sekretär ja assistent. Suurima liikmeskonnaga kirikupea rääkis Geeniusele, kuidas ta töötab.

Kes: Urmas Viilma, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop

Asukoht: peamine töökoht asub Tallinnas Toompeal asuvas kirikuvalitsuse hoones. Samuti on peapiiskopi ametiresidentsis Tondil sisse seatud töökabinet kodus töötamiseks. Lisaks viibin nii sageli kui võimalik perega oma isiklikus “maakodus”, mis asub Saue linna vahetus läheduses.

Üks sõna, mis kõige paremini kirjeldab, kuidas te töötate: fleksibiilsus.

Arvuti: olen viimased seitse aastat kasutanud Apple MacBook Air sülearvutit. Praegune mudel on aastast 2016. Ma pole kordagi pidanud pettuma selle kaubamärgi seadmetes. Ka abikaasa ja tütar kasutavad Apple’i seadmeid, mis on loonud suurepärase omavahelise suhtlemisplatvormi.

Telefon: hetkel kasutan Apple iPhone 7 Plus nutitelefoni, mis on eelmise aasta mudel. Mulle on oluline, et dokumendid ja meilivahetus oleks pidevalt sünkroniseeritud erinevate seadmete vahel ning oleks käeulatuses.

Kirjeldage, kuidas te jõudsite teoloogiani ning peapiiskopi ametini?

Vaimuliku ametis teenivad inimesed tajuvad Jumala kutset. Ühel hetkel tundsin ka mina teismelisena mittekristlikust perest pärit poisina vastupandamatut sundi uurida, kas Eestis on võimalik kirikuõpetajaks õppida. See oli 1980te lõpus. Koolis kultuurilugu õpetanud Keila kirikuõpetaja Jaan Jaani, kes avas minu silmadele ukse maailma, mille olemasolust ma ei olnud varem kunagi mõelnud.

Ka edasi on läinud kõik nõnda, et iga ülesande täitmise juurde või kiriklikku ametisse, on keegi mind kutsunud või valinud. Olen palunud Jumalalt julgust vastata nendele kutsetele jaatavalt.

Inimestel on erinev ettekujutus peapiiskop tööst. Kuidas näeb välja teie tööpäev?

Päevi võib liigitada selle järgi, kas juhatan ise või osalen erinevatel koosolekutel või nõupidamistel, kohtun erinevate inimestega oma kabinetis või erinevates asutustes, osalen erinevatel jumalateenistustel, palvustel, konverentsidel, seminaridel, üritustel, kohtumistel ja vastuvõttudel.

Sõidan palju ringi Eestimaal ja viibin välislähetustes. Enamasti tähendab iga selline osalemine või kohtumine ka jutluse, kõne, ettekande, sõnavõtu või tervitusega esinemist, ka intervjuude andmist, mis vajab pidevat teemade läbimõtlemist, enda kurssi viimist ja sageli kirjalikku ettevalmistust. See aeg tuleb leida, mis tähendab, et tuleb olla paindlik oma tööajas ja ettevalmistamise kohas.

Kas te kasutate igapäevatöös klassikalises mõttes töökohta? Mis seal kindlasti olema peab?

Inimestega kohtun ja koosolekuid juhatan kirikuvalitsuse hoones. Kirjalikke tekste valmistan ette ja e-kirjadele vastan pigem kodukontoris, sageli hilistel õhtutundidel koduses tugitoolis.

Minu jaoks on ka tavaline, et avan arvutikaane autos. Tänu juhiga ametiautole on see võimalik. Tavapärasteks töötegemise kohtadeks on saanud ka lennujaamad ja lennukisalongid. Internetile ligipääs on minu jaoks väga oluline.

Millised tehnoloogilisi seadmeid või tarkvara praegu kindlasti töös kasutate?

Kasutan ka kahte erinevat iPad’i ning Apple Watch’i, et sünkroniseerida oma dokumente ja fotosid ja tagada igast seadmest operatiivne ligipääs. iPad’i kasutan kõnede, jutluste ja ettekannete ettekandmiseks. Mulle ei meeldi paber ja püüan tegutseda paberivabalt.

iPad Mini vedas mind ükskord küll talvekülmaga ühel vabas õhus toimunud mälestustalitusel alt. Õnneks suudan vajadusel ka peast kõneleda.

Kui suurt ja millist rolli on tehnoloogia areng teie elus mänginud?

Minu jaoks on sülearvuti ja nutitelefon koos internetiga üsna asendamatud tööriistad, mis muudavad kogu tööprotsessi operatiivsemaks ja paindlikumaks. Pastakat kasutan üha harvemini, peamiselt paberil vormistatud ametikirjade allkirjastamiseks.

Õnneks tagab kirikuvalitsuses kasutatav dokumendihaldusprogramm Amphora koos digitaalse allkirjastamise funktsiooniga juba aastaid põhisosas paberivaba tegevuse.

Kui palju e-kirju päevas saate ja kuidas neis korda peate?

E-kirjade arv on oluliselt vähenenud, kuna olen püüdnud ametliku tavasuhtlemise delegeerida peapiiskopi kantselei sekretäri ja oma assistendi tasandile. Siiski, on tavapärane, et paari-kolme päevaga võib olla postkastis 150-200 e-kirja. Kirjade sorteerimine on tavapärane tegevus.

Olen ennast püüdnud erinevatest listidest lahti siduda, et minimiseerida infomüra. Ideaalilähedane on olukord, kui päeva lõpuks on aktuaalseid ja minu enda poolt tegutsemist eeldavaid kirju postkasti jäänud 20-30. Puhkuse eel püüan tavaliselt viia aktuaalsete kirjade arvu postkastis nulli lähedale.

Kas te kasutate sotsiaalmeedia kanaleid, näiteks Facebooki, Twitterit, aga ka Instagrami ja blogi. Mis on kõige tõhusam oma sõnumi kohale viimiseks?

Peapiiskopiks valimise järel seati mind fakti ette, et pean asuma suhtlema avaliku elu tegelasena Facebookis. Olen nüüdseks peapiiskopi ametlikku Facebooki kontot kasutanud üle kahe aasta ja olnud ilmselt keskmisest aktiivsem. Kõik sissekanded teen sinna ise ning need on sageli üsna sarnased tavapärastele blogipostitustele, mistõttu mul ei ole eraldi blogi.

Isiklikku kontot mul Facebookis seni ei ole. Ka ei ole ma veel teinud Twitteri ega Instagrami kontosid, kuid ei välista, et teen need kunagi. Avalikkusele suunatud sõnumid jõuavad meediasse meie avalike suhete inimeste kaudu. Vahel nopivad meediakanalid üht-teist üles ka minu Facebooki postitustest. Kiriku sisse suunatud sõnumid liiguvad siiski peamiselt ametlike meililistide kaudu.

Kui palju vabal ajal IT vahendeid või tehnoloogiat kasutate?

Kuna minu tööaeg ja vaba aeg on igal nädalal erineval ajal ja päeval ning sageli nädalate kaupa eraldi vaba päeva polegi, olen peaaegu kogu aeg operatiivse informatsiooni vastuvõtu valmidusega. Kui soovin vaba päevas, siis võimalusel broneerin selle oma kalendris, sest muidu täidab usin sekretär iga vaba augu kohtumiste või koosolekutega.

Korraline puhkus on õnneks igal aastal pikemat aega ette planeeritud ja siis võin ka olla ilma IT vahenditeta, kuna ametiülesanded on puhkuse ajal delegeeritud teistele piiskoppidele. Siis on vaja olla levis vaid selleks, et vajadusel reageerida eriti olulisele infole.

Millised äpid on teie telefonis kõige olulisemad?

Asendamatud äpid on mulle Pages, Notes, iCloud, Calendar, et kõik tekstid ja dokumendid oleks kättesaadavad igast seadmest ning kalender sünkroniseeritud ja ligipääsetav. E-raamatuid loen iBooks’is, samuti on olulised e-kirjavahetuse, pankade, lennufirmade äpid.

Ametist tulenevalt on mulle vajalikud Piibli ja kirikukalendri äpid Piibel.net ja Kalender.net. Uudistega ole kursis päevalehtede ja on-line meediakanalite äppide kaudu. Loomulikult teeb Facebooki äpp postitamise operatiivsemaks.

Lisaks mobiilile ja arvutile, mida kasutate igapäevaselt, mida harvem?

Kõrvaklapid panen pähe tavaliselt lennukis töötades, et kuulata muusikat. Olen tänulik heale sõbrale, kes kinkis Appli Watch’i, mis aitab vahel märkamatult olla kursis värskete e-kirjadega, võtta vastu ja saata sõnumeid ning aitab meeles pidada tervislikumat päevarütmi.

Mis te arvutimängudest arvate? Kas mängite ja on mõni lemmik?

Minu jaoks on arvuti ja telefon olnud alati tööriistadeks, mistõttu pole absoluutselt kursis erinevate mängudega. Ainus mäng, mida eriti pikkadel ja tuimadel lennureisidel tänu oma tütre juhendamisele olen mänginud on Angry Birds.

Kas tunnete vahest, et olete nutisõltuv? Mida siis teete?

Et operatiivselt reageerida sündmustele, mis Eestis või maailmas on toimunud, tuleb olla üsna pidevalt levis. Ma ei taju, et oleksin sõltuv oma nutiseadmetest või ka näiteks Facebookist, kuna avaliku elu tegelase konto on säästnud mind kõigi oma tuttavate sõbraks olemisest.

Mind järgitakse ja jälgitakse, kuid mina ise seda ei tee. Kevadise paastu ajal püüdsin säästa teisi ja ka ennast postitustest ja pidasin seitse nädalat Facebooki paastu. Ei avanud 49 päeva jooksul kordagi Facebooki.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud? Kellelt?

Minu 12aastane tütar on näidanud mulle iPhones funktsioone, millest mul aimugi pole olnud. Hiljuti, kui kurtsin enne järjekordse kõne kirjutamist, et head mõtted on otsa saanud, soovitas tütar lugeda mõnda raamatut, et mõtteid juurde saada.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

See puudutab juhte, kes elavad päev päevalt kalendri järgi, kuid kellel on määramata tööaeg või vaba graafik. Ka aeg oma pere, hobide ja hingetõmbamiseks tuleb kalendrisse broneerida. Kui on võimalik kasutada sekretäri või assistendi abi, siis las tema broneerib selle aja ning ka jälgib, et selle asemele ei tule midagi muud. Abikaasa on nendes küsimustes parim nõuandja.

Kellele esitaksite needsamad küsimused? Miks?

Minu hea sõber Väino Kaldoja Silberauto juhina on muutnud oma elu tehnoloogia abil oluliselt kvaliteetsemaks. Ehk oleks tema nõus eduka ja mitmekülgse juhina oma mõtteid avaldama.

Rubriigis “Kuidas me töötame” räägivad tuntud inimesed, kuidas nad tööd teevad ning millised on nende nipid, üle pea kasvava töövooga hakkama saada.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.