Jõulukalender, 4. päev: kuidas SIM-kaartidel suuruse järgi vahet teha ja kuidas need ajas muutunud on?

Konkurentsitult enamlevinuim koht, kus SIM kaarti kasutatakse, on tänapäeval telefonid. Ent nii nagu mobiiltelefonide tööstus on teinud oma olemasolu jooksul läbi mitmeid muutuseid, on käsikäes käinud ka nende väikeste kiipide areng.

Esimene SIM-kaart, mis ilmavalgust nägi, oli krediitkaardi suurune. Esimesed mobiiltelefonid olid tõepoolest nii suured, et telefoni ja aku vahele mahtus kenasti krediitkaart ära. Need hiigelkaardid olid kasutusel kuni 1996. aastani, kui ilmusid turule kordades väiksemad kaardid, mis ka vastavalt tähistati – mini-SIM.

Kaardi enda mõõtmeteks oli 25×15 mm ning inglise keeles kutsutakse seda ka “standard” ja “regular” SIM-kaardiks. Kuid telefonid läksid aina väikemaks ja tehnoloogiad aina arenesid. Seepärast tutvustati 2003. aastal veelgi väiksemat SIM-kaardi tüüpi, mis seekord sai nimetuseks mikro. Kaardil vähendati nii pikkust kui ka laiust, uuteks mõõtmeteks sai 15×12 mm.

Siiski ei ole see kõige uuem versioon. 2012. aastal nägi ilmavalgust kõigist eelnevatest veelgi väiksem SIM-kaart, mille mõõtmeid taaskord kohitseti (12.3×8.8 mm), jättes alles sisuliselt ainult kiibi enda. Esimene telefon, mis sellist tüüpi kaarti kasutas, oli iPhone 5.

Foto: Wikipedia.org

Tänapäeval on pea kõik eelpool loetletud SIM-kaardi tüübid ka kasutusel, mõningaid leiab küll vähem kui teisi. Enamus operaatoreid pakub tänapäeval klientidele ette lõigatud suurustega kaarte, millest on võimalik enda telefoni sobiva suurusega SIM välja murda. Samuti on võimalik soetada erinevat tüüpi adaptereid, mis võimaldavad väiksema SIM-kaardi sisestada suurema kaardipesaga telefoni.