Blogi haldab ja kureerib 

Uus iPhone on kõige-kõigem, aga kuhu on mobiilidel veel edasi areneda?

Sel sügisel tutvustatud uued iPhone Xs ja iPhone Xr on paljude omaduste poolest, nagu juba tavaks saanud, kõige paremad üldse: kõige suurem ekraan iPhone´ide ajaloos, kõige kiirem protsessor, kõige kiirem ja parem näotuvastus jne. Kuid kuhu arenevad telefonid edasi? Kas kiirust ja näiteks ekraani suurust saab lõpmatuseni suurendada?

Vaatamegi mobiilide seniste omaduste põhjal, mida võiks järgmiste mobiilide juures veel paremaks teha, et ka järgmised täitumata unistused oleks teoks saanud.

Ekraan – silmale eristamatu punktitihedusega, kuid veel suurem?

Uued iPhone Xs, Xr ja Xs Max on suure ekraaniga – vastavalt 5,8, 6,1 ja 6,5 tolli. Nii suure ekraaniga iPhone´isid pole varem olnud, suurima ekraaniga senine tippmudel iPhone X oli ka väiksem. Kuid ainult ekraani diagonaali poolest – iPhone Xs ja X on oma korpuse mõõtmetelt sama suured. Uute telefonide juures ongi meil oodata aina kitsamaid ekraaniääresid, kuni need muutuvad peaaegu olematuks. Kuid siin on selged piirid ees: täiesti äärest ääreni ekraaniga telefone on keeruline käes hoida, sõrmed hakkavad servast juba ekraani puutetundlikku pinda vajutama. Võib-olla on meil siis tulevikus küll äärest ääreni (nii ülevalt, alt kui külgedelt) ekraanid, kuid need pole vähemalt külgedelt päris servani puutetundlikud, et oleks, kust kinni hoida.

Võimalik, et ekraanid lähevad veelgi suuremateks – isegi seitsme tolli piir on juba mõnedel nutitelefonidel ületatud tänu aina õhematele ekraaniäärtele, mis lubab nii suure ekraaniga telefone väiksematesse korpustesse panna kui näiteks on olnud seni seitsmetollistel tahvlitel.

Pikslitihedusega saavutas Apple juba aastaid tagasi tulemuse, millega normaalkaugusest vaadates enam üksikuid punkte näha pole, seega pole vaja punktitihedust inimsilma jaoks enam märkimisväärselt suurendada. Küll aga võib HDR-iga ehk suure dünaamilise ulatusega ekraanidega veelgi kaugemale minna, pakkudes sügavamaid kontraste ja laiemat värviulatust, mis lõpuks toob ka ekraani värvid päris elus tajutavaga samasuguseks.

Kaamerad – kaks või enam?

Kui paljud teised tootjad on juba kolme või isegi nelja tagakaameraga mudelid välja toonud, siis Apple on seni piirdunud kahe kaameraga. Kas on üldse enam vaja? Fotograafide jaoks oleks rohkem sensoreid alati parem, sest mida enam neid on, seda rohkem suudetakse valgust talletada ja seda lähemale jõuab mobiilipildistamine suurtele kaameratele, millel on suuremad sensorid. Tegelikult on juba praegu olemas ka 16 tagakaameraga prototüüpe, mis imiteerivad peegelkaamera keeruka objektiivi erinevaid läätsekomplekte. Seega mobiilide teekond peegelkaamera jälgedes on veel piisavalt pikk, et midagi uut välja mõelda.

Võimalik, et väga palju rohkem tagakaameraid pole enam mõne aasta pärast oluline teema, kuid kaamerasensorite suurus, nii raske kui see ka pole aina õhematesse telefonidesse neid ära mahtuda, on endiselt oluline. Mobiilid hakkavad aina paremini pilti tegema ka päris hämaras, aina selgemalt saab pildile kiiresti liikuvaid objekte ja videot salvestatakse just sellistes värvides ja teravuses, nagu inimsilm seda näeb. Selleks pole megapiksleid eriti juurde vaja, kuid tarkust tehisintelekti näol ja kaamera tundlikkust kindlasti on vaja.

Turvalisus ja tuvastus – võimalusi on veel palju

Ehkki Apple´i uute telefonide näotuvastus on kiire ja täpne ning sõrmejäljelugejad reageerivad murdosa sekundi jooksul, on inimese turvalist tuvastamist võimalik veelgi igatpidi arendada. Keerulisemaid võimalusi, nagu sõrmeveenide valgustamist või silmaiirise lugemist on küll juba proovitud, kuid need pole nii mugavad kui lihtsalt oma näo telefonile näitamine. Näo asemel võib olla lihtne kasutajat telefoni lasta ka hääletuvastuse peale. Tehisintellekt võib eriti kõrge turvalisuse puhul aga vaadata mitut erinevat asja korraga – sõrmejälge, häält, nägu ja võib-olla veel midagi, et olla täiesti kindel õige inimese olemasolus.

Vastupidavus – seda on meile kõigile vaja

Uued iPhone´id on niiskuskindlad – nendega võib kuni 1,5 meetri sügavusele vee alla minna ja olla seal kasvõi pool tundi. Kuid kindlasti annab veel palju ära teha nii kriimustus- kui löögikindluse osas, ehkki see on tootjale väga raske ülesanne. Kui ekraanipind katab pea kogu telefoni esikülje ja paksus on kahanenud miinimumini, on praegu lihtsaim viis panna telefonile ümber paks kaitseümbris, kuid see pole ideaalne lahendus. Uusi materjale on katsetatud ja ekraanid taluvad juba väga hästi kriimustamist, aga võimalik, et lähiajal näeme ka uusimaid komposiitmaterjale, mis kaitsevad mobiili kukkumisel ja ei jäta mingeid jälgi koprusele pärast õnnetust. Iseparandavad katted eemaldavad väiksemaid kriimustusi ise, sellist tehnoloogiat oleme telefonides ja autotööstuses juba kohanud.

Mälu ja protsessor – suuremaks ja kiiremaks saab veel minna küll

Mälu osas pole ilmselt kunagi võimalik öelda, et siin oleme saavutanud maksimumi ja enam suuremat mälumahtu pole kunagi vaja. Meil on aina graafikarohkemad mängud, mida mängukonsoolidesse tuleb juba alla laadida sadades gigabaitides. Selliseid mänge tahaks ju varsti ka mobiilis mängida. Seega kiiremad protsessorid ja suurem mälumaht on alati teretulnud. Räägitakse mitmetuumalistest protsessoritest, kuid tulevad ka mitmetuumalised tehisintellekti- ehk neurovõrguprotsessorid. Ülikiire 5G-ga saavad telefonid osa arvutusülesandeid kuhugi väljaspoole – mõnesse pilveteenusesse edastada, kui otse telefonis ei jõua arvutada. Tehisintellekti andmetöötlus ongi osaliselt pilvepõhine, sest suured andmehulgad, mille seast päringuid teha, asuvad pilves.

Võimalik, et kiire ja võimekas nutitelefon hakkab osadel meist varsti asendama ka arvutit, ühendades selle suure ekraani, klaviatuuri ja hiirega. Nii saab nutitelefoniga samamoodi tööd teha, nagu tavalise arvutiga. Välja on muide ilmunud ka esimesed üliõhukesed kaasaskantavad akuga monitorid, mis sobivad sellise tööstiiliga hästi.

Andmeside ja ühendused

Muidugi on kohe-kohe tulemas telefonidesse ka 5G modemid. Kiire internet on vajadus, millest ei taha enam keegi loobuda ning 5G toob meile lähemale uued võimalused ja teenused koos tehisreaalsuse, tehisintellekti ja eriti graafikarohkete online-mängudega. Tulekul on ka uued Bluetoothi ja Wifi lahendused, mis toetavad suuremaid andmekiirusi, laiemat leviala, paremat kvaliteeti ja rohkem kasutajaid. Navigatsioonilahendused, mille täpsus pikalt paigal tammus, võivad juba lähiaastatel saavutada uue taseme – meil on vaja aina enam tunnelites ja parkimismajades navigeerida, samuti kaubanduskeskustes väga täpselt mõni pood üles leida või lennujaamas õige väravani jõuda. Ülitäpne navigatsioon siseruumides ja õues on vajadus, millest tootjad mööda ei vaata.

Aku laadimine kiiremaks

Kuigi uued akud ja säästlikud protsessorid lubavad nutitelefoniga probleemivabalt ööpäeva vastu pidada, on uueks vajaduseks saanud ülikiire laadimine. Kui mobiili pole vaja enam ööseks laadima jätta, siis võiks hommikul üles tõustes igaks juhuks siiski kiirlaadijast 100 protsenti täis laadida. See tähendab, et laadimisaeg võiks olla näiteks pool tundi või veel vähem. Uued kiirlaadijad seda peagi pakuvadki. Telefon laeb end täis hetkega ja sellest saab lühike hommikune toiming, nagu hambapesu või hommikukohv.

Uusimad iPhone´id leiab Elisa e-poest. iPhone Xs on juba saadaval ning iPhone Xr eeltellitav, kuid saadaval juba mõne päeva pärast – alates 29. oktoobrist.