Blogi haldab ja kureerib 

Sami Seppänen 5G konverentsilt: 5G üksi pole revolutsioon, kuid koos muude tehnoloogiatega on see suur asi

Elisa Eesti tegevjuht Sami Seppänen esindas Soome ja Eesti Elisat Riias toimunud rahvusvahelisel 5G Techritory konverentsil, mille põhikorraldajaks oli Läti elektroonilise side amet. Operaatorid, regulaatorid ja ettevõtjad mitmetest muudest valdkondadest kuulasid uue põlvkonna andmesidevõrgu ettekandeid ja seda, milliseid uusi teenuseid ja võimalusi see loob.

Sami Seppänen ei näe 5G-s aga eraldi mingit suurt revolutsiooni. See on küll andmesidekiiruste suur kasv, samuti väheneb oluliselt viiteaeg, kuid meie ellu see esialgu ei too mingeid murrangulisi muutusi.

„5G-ga on seekord natuke teistmoodi, sest sellega kaasa tulevad muud tehnoloogiad alles hakkavad meie elu muutma,“ ütleb Sami Seppänen ja toob näite teiste G-de tulekust: „3G pandi üles kohe üle kogu riigi, sest sellega alles sai hakata normaalselt mobiilist Internetti kasutama. Enne 2G-ga oli see liiga aeglane. 4G tuli aga mõne nädalaga igale poole. Kuid 5G saabub vaid neisse kohtadesse, kus seda tõesti vaja on, sest me saame praegu ju ka 4G-ga teoreetiliselt 600 megabitti sekundis kätte. Seega 5G jaoks igal pool veel vajadust pole.“

5G ja AI on võimas kombinatsioon

Mis siis on need uued tehnoloogiad, millega koos võiks 5G ka meie elusid tõsisemalt muutma hakata, nii nagu seda tegid 3G ja 4G? Sami Seppäneni arvates on see tehisintellekt. 5G ülikiire võrk ning iseõppivad masinad, mis saavad üle võrgu ligi suurtele andmekogudele, muudab meie elus väga palju.

Kuna 5G peab vastu väga palju kasutajaid, siis saab taas uue hoo sisse M2M tehnoloogia ehk masinate vahelised otseteenused. Neid võib olla väga palju ja võrk peab sellele vastu.

Näiteks Smart City ehk nutikas linn on hea näide nende kahe koostööst: 5G võrku saab ühendada väga palju seadmeid, mis omavahel suhtlevad, tehisintellekt aga saab koguda väga paljudest kohtadest üle võrgu andmeid ja nende põhjal otsuseid teha.

Elisas tehisintellekt juba töötab üsna mitmetes teenustes

Kui 5G ja tehisintellekt kokku panna, tekib lugematu hulk uusi võimalusi, kuid ka praeguses võrgus saab kõrvaltvaataja jaoks üsna ulmelisena näivaid asju ära teha. Sami Seppänen toob mõned näited tehisintellekti rakendamisest Elisas – lahendused on spetsiaalselt Elisa jaoks välja töötatud ja õpivad ning arenevad ise.

Elisa SON jälgib mobiilivõrku ja ennustab juba üsna täpselt, kus on vaja midagi välja vahetada või parandada. Valdav enamus parandamistest on mõne võrguseadme taaskäivitamine ja SON (Self-Organizing Networks ehk iseorganiseeruvad võrgud) aitabki seda õigel hetkel teha. Teenus on pilvepõhine ja seda saavad kasutada ka teised operaatorid.

„Soomes näiteks ennustab tehisintellekt mõnes kohas juba poole tunni täpsusega, kus mingi võrguseade vajab taaskäivitamist või mõne kaardi väljavahetamist. Kui vahetamata jätta, siis see ongi mitu korda juba juhtunud – poole tunni sees! Kuid masinad õpivad aina rohkem ja ennustavad aina täpsemalt,“ toob Seppänen näite.

Elisa Smart Factory Management rakendab tehisintellekti tehast juhtima. Põhimõte on sama, mis Elisa SON-is: on olemas platvorm, mis ennustab tootmises vigu ja pudelikaelu ning annab neist varakult teada. Lahendus põhineb PTC ThingWorx Enterprise Innovationi platvormil. Tegemist on kasutaja jaoks lihtsalt juhitava teenusega, kus on loodud tehase 3D mudel ja selle pealt saab vaadata nii hetkeolukorda kui lähemal ajal lahendamist vajavaid probleeme. Elisa lahendust kasutab näiteks maailmakuulus tarbekaupade tootja Procter & Gamble.

„Need ongi esimesed Smart City teenused,“ usub Sami Seppänen ja lisab, et just niimoodi, avatud andmete, tehisintellekti ja võrgu koostöös ta 5G ja Targa Linna edulugu näebki. „AI teeb andmetega imesid. Just siin tajud inimvõimete piiratust. Kui AI ennustab poole tunni täpsusega, millal tugijaam vajab restarti, siis inimeste jaoks oleks see tohutult töömahukas sama asja ennustama hakata olemasolevate andmete põhjal. Inimene ei suuda lihtsalt näha sellist hulka seoseid.“

Elisa vestlusrobot on välja arendatud koostöös MindTitaniga ning töötab samuti tehisintellektil, teenindades Elisa kliente iseteeninduskeskkonnas. Tulevikus aitab vestlusrobot Elisa kodulehel läbivalt klientide küsimustele vastata. Vastuseid oskab ta anda erinevatel teemadel, alustades arvetest kuni rändluse internetilahendusteni välja.

Elisa kontorites võeti kasutusse Ajujahil osalenud idufirma näotuvastuse lahendus.

Elisa näovõrdlus on samuti sündinud koostöös MindTitaniga ning aitab tehisintellekti abiga identifitseerida kiirelt ja lihtsalt kaamera ees seisva isiku. Nii saab oluliselt lihtsamalt Mobiil-ID väljastada. Kõik kliendid, kes järgmiste kuude jooksul Kristiine Elisa esinduses Mobiil-ID-d vormistama lähevad, läbivad testprojekti käigus uudse isikutuvastamise protsessi, mille käigus tuleb korraks vaadata veebikaamerasse, mille peale masin hindab tehisintellekti mudelit kasutades, kas inimene, kes seisab kaamera ees, on sama, kes on riigi arvates seotud isiku poolt antud isikukoodiga.

Nende näidete põhjal on tehisintellekti rakendamine Elisale ka reaalselt kasu toonud ning AI arendust pole ette võetud vaid moe pärast, kuna kõik niikuinii sellest räägivad.

Isejuhtivad autod 5G-d ei oota

5G Techritory konverentsil oli esindatud ka autotööstus, kellega telekomifirmad pole varem just väga palju koostööd teinud. 5G-s nähakse mõnikord ka isejuhtivate autode jaoks vajalikku tehnoloogiat.

Sami Seppänen jääb siin eriarvamusele ja ei usu, et iseautod väga 5G-d peaksid ootama.

„Nende jaoks on väga oluline otsesuhtlus teiste autodega liikluses. 5G on selle jaoks liiga pika ahelaga – autost üle õhu mobiilimasti, sealt läbi ruuterite ja serverite teise auto arvutisse. Masinad peaksid saama väga kindla tehnoloogiaga otse omavahel suhelda. Võimalik, et 5G-s tuleb ka selline võimalus, aga praegu ma sellest veel pole kuulnud,“ põhjendab ta, miks 5G veel isejuhtivaid autosid tänavale ei too. Muu andmeside – näiteks liiklusinfo aga jõuab probleemideta kohale ka praeguste 4G kiirustega.

Baltimaad ja Soome on 5G arengus esireas

Konverentsil räägiti ka sellest, kui valmis on erinevad riigid 5G tulekuks. Pole kahtlust, et Põhjamaad on siin esireas, sest näiteks 4,5 miljoni elanikuga Soome tekitab sama suure mahuga mobiilse andmeside liikluse kui ligi 15 korda suurem Saksamaa. Meil on selle jaoks vajadus olemas – võrk vajab tihedamalt asustatud piirkondades suuremaid mahte ning inimesed on ka valmis vastu võtma uuenduslikke tehnoloogiaid, mis koos 5G-ga saabuvad. Näiteks võib tuua Targa Linna ehk Smart City.

Targad linnad eeldavad avatud andmeid

Sami Seppäneni ettekanne konverentsil puudutaski Tarkasid Linnasid ning see on üks oluline valdkond, kus teevad koostööd nii omavalitsused, operaatorid kui ka muud teenusepakkujad.

„Smart City eeldab, et me julgeme oma andmeid jagada,“ lisab Seppänen, „kedagi ei huvita aga nende jagatud andmete juures, mida igaüks konkreetselt tegi, vaid see, mida paljud teevad. See, et mina sõidan hommikul Sõpruse puiesteele tööle, pole Targa Linna jaoks üldse oluline info. Kui aga on olemas info selle kohta, et veel tuhanded sõidavad samal ajal samal teel, siis see on juba näiteks liikluse kavandamiseks vajalik.“

Eesti on siin jällegi üsna heal positsioonil, sest meil on olemas kõik vahendid inimese elektrooniliseks tuvastamiseks. Avaliku sektori andmete avatus on teine oluline asi, millega Tarka Linna saab juhtida.

Näiteks saadi mõni aasta tagasi operaatorite abiga teada, kui paljud nn „Kalevipojad“ käivad Soomes tööl. Iga üksiku mobiili jälgimisel pole mõtet, aga suured andmekogud annavad kokku olulise trendi.

Mis juhtub aastal 2030?

Kui praegu räägitakse 5G tulekust, siis pikemalt ette vaadates on ÜRO loonud ka töögrupi 2030. aasta trendide uurimiseks. Mis ootab meid siis peaaegu tosina aasta pärast?

Sami Seppänen visandab selle küsimuse peale joonise, kust on näha 2G tõus ja langus, mis osaliselt kattub 3G tõusu algusega, samamoodi kattub 3G langus 4G tõusuga ja kõik need üleminekud on olnud seotud eelmise põlvkonna võrgu mahu ammendumisega.

Aastal 2000 sai 2G võrgu liikluse maht ammendatud, aastal 2012 3G võrgu ja aastaks 2025 ennustatakse 4G võrgu mahu ammendumist. Meie vajadused kasvavad ning 5G on järgmine loomulik areng. Kas aastal 2030 ammendub ka 5G ning tuleb 6G?

Selgub, et see küsimus polegi alusetu, sest 6G võrgu teoreetilised arutelud juba käivad. „Oulu ülikoolis näiteks juba 6G-d uuritakse,“ kommenteerib Seppänen. Mida see täpsemalt endast kujutab, saame ilmselt lähiaastatel teada, kui 5G võrgud juba laiemalt levivad.