Amazoni nutikõlar võib häälkäsklusele reageerides mängida muusikat nii Spotify’st, Amazoni enda muusikateenusest, Pandorast, iHeart radiost, Tune In Radiost ja vajadusel ka suvalisest Bluetooth seadmest. Apple kõlar suudab muusikat mängida vaid Apple Musicust ning vajadusel airPlay tehnoloogiat toetavast iOS seadmest. Seega on kaalukausid veidi viltu.

Mitte nutikõlar, vaid muusika kuulamist toetav lisaseade

HomePodi ajalugu ulatub 2014. aastasse, kus Apple Maci audioinsenerid soovisid luua paremat kõlarit, kui on Bose’il, Sonosel, JBL-il või Harman Kardonil. Kuna Apple innustab pidevalt töötajaid kõrvalprojektidega tegelema, hakati asjaga peale, küsides nõu mitmetelt tuntud audiofiilidelt ja ekspertidelt.

Insenerid soovisid valmistada kõlarit, mis suudaks välja saata helikiiri, sisuliselt projekteerides perfektset heli täpselt sinna, kus kasutaja parasjagu viibib. Järsku ilmus võrku Amazon Echo. Apple ostis Echo, võttis selle koost lahti, otsustas, et selle helikvaliteet pole piisav ja jätkas oma kõlari arendamist. Samal ajal ostsid miljonid inimesed Echosid ja hakkasid seda armastama.

Möödus kaks aastat ja Google tõi turule oma kõlari. Inimesed hakkasid ka seda ostma. Kõlar, mis mängib muusikat, teab, mitu meetrit on kuuni, kui palju kaalub maakera ning mitu teelusikat mahub ühte supilusikasse, kõike seda vaid häälega esitatud küsimuse kaugusel. Apple arendas vahepeal oma kõlarit edasi.

Projekt pandi mitu korda seisma ja siis taaskäivitati. Kõlar läbis mitu erinevat disaini- ja ideefaasi. Kusagil Apple’i kontoris on kapp, mis on täis erinevaid HomePodi prototüüpe. Ja siis otsustas Apple, et kõlarist ei peagi saama nutikõlar, pigem on seade kui muusika kuulamiseks mõeldud lisavidin, umbes nagu AirPods juhtmevabad kõrvaklapid. Kõlari arendamine sai ametlikuks ning sai endale koodnimetuse B238.

Projekt leidis kodu Apple’i lisaseadmete osakonnas, kus firma kõlari eri mudeleid entusiastlikult testima asuti. Ehitati erinevaid testimisruume. Simuleeriti nii ühikatuba, elutuba kui ka avatud ühetoalist korterit. Kõlar anti osadele Apple’i töötajatele koju, kes projektiga kuidagi seotud ei olnud, et saada ausat tagasisidet. Sama tehti ka kindlalt määratletud edasimüüjatega üle maailma. Asuti tootele viimast lihvi andma.

Seadme kuute mikrofoni õpetati kuulma käsklusi mürarikkas keskkonnas, selle kõlarivõred muudeti lapsekindlaks, kõlari jalad muudeti värisemiskindlaks, et valjut muusikat kuulates seade riiulilt maha ei väriseks. Seadet kukutati erinevatelt kõrgustelt maha ning anti isegi väikeste laste kätte mängimiseks. Seadme ajuks olevale Siri meeskonnale anti aga HomePod kõrvalprojektiks. Seadme põhifookuses on muusika ja kvaliteetne heli, ta ei ole digitaalne assistent. Seadmele ei saa luua rakendusi, pool selle suhtlust käib läbi iPhone’i.

Seega suudab 2018. aasta alguses turule tulev Apple HomePod mängida muusikat läbi ühe teenuse, kontrollida valitud koduseid nutikodu seadmeid ning saata läbi su iPhone’i sõnumeid. Bloombergiga rääkinud eksperdi sõnul on tegemist suure möödalaskmisega Apple’i poolt. Kõlari kvaliteet on tänu kiirgamistehnoloogiale küll hea, aga sama tehnoloogiat kasutab näiteks Google Home Max, mis peagi samuti turule jõuab, või oktoobris poodidesse jõudnud uus Sonose kõlar. Kõigest hoolimata loodab Apple 2018. aasta jooksul müüa 4 miljoni HomePodi.