See tähendab aga, et kohanema peavad ka tööandjad, et mõista uue generatsiooni mõtteviisi.  “Kui tööandjad ei suuda kohaneda, siis valivad töötajad need tööandjad, kes selleks võimelised on,” tõdeb Nõlvak ja lisab, et tänapäeval on pidev areng ja kohanemisvõime olulisemateks märksõnadeks.

Kõrgendatud ootused tööandjale

Nõlvaku sõnul on nad märganud, et töökohtades toimub areng järjepidevalt selles suunas, et muuta töötajakogemust sujuvamaks, mugavamaks ja lihtsamaks.  

“Paindlikkuse tagamine või selle pakkumine ei ole ühelegi ettevõttele lihtne. Tööandjale pandud ootus olla paindlikum on kasvanud ja sellega tuleb sammu pidada,” räägib ta.  

Selleks, et töötaja kogemust paremaks muuta, on palju erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks on muuta füüsiline töökeskkond tööd soosivaks ehk mõnusaks ja mugavaks. “Teine võimalus on seda teha läbi elektrooniliste keskkondade ja läbi digitaliseerimise ehk luua töötaja jaoks lihtne ja nutikas keskkond, et ta saab maksimaalselt hästi keskenduda oma põhitööle.”’

Konverents aitab saada paremaks

Selleks, et oma teadmisi toetavast töötajakogemusest jagada ka teistega, otsustati korraldada konverents “Pühendumist toetav töötajakogemus: kultuurist tehnoloogiani”. Konverentsil astuvad üles koostööpartnerid, kes jagavad Primendiga ühist arusaama suurepärase töötajakogemuse olulisusest.

Koos otsitakse vastuseid küsimustele:

• Miks on töötajakogemuse disainimine oluline ning millest see koosneb?
• Kuidas luua nii tehnoloogia kui ka teiste tööriistade abil töötajakogemust, mis toetaks inimeste pühendumust ja rahulolu?

Konverentsil räägib Tele2 haldusjuht Katrin Hein  sellest, kuidas nad on oma kontori ümber korraldanud, selleks et minna vastu nendele uutele väljakutsetele, mis pärast koroonat on esile kerkinud. “Näiteks ootab Z-generatsioon sootuks midagi muud töökeskkonnast kui baby boomer’id.”

Eesti Energia töötajakogemuse direktor Kadi Piikov ja kultuurihäki valdkonnajuht Marie Niilisk räägivad, kuidas nemad oma töökultuuri häkivad. “Nad selgitavad, mida see kultuuri häkkimine üldse tähendab ja mis roll sellel töötajakogemuse kontekstis on,” lisab Nõlvak.

Viimaste aastate jooksul on üha olulisemaks muutunud ka erinevate digitaalsete keskkondade kasutamine ja veebikoosolekute pidamine. Just sel põhjusel pööratakse konverentsil suuremat rõhku Teamsi keskkonnale ning Kädi Horm ja Heikko Kukk Primendist selgitavad, kuidas seda teadlikult oma kultuuri arendamisel kasutada, et see oleks ka päriselt töötav keskkond, mitte lihtsalt sõnumirakendus tööarvutis. Samuti puudutakse konverentsil Primendi ekspertide Tõnis Tikerpäe ja Priit Timpsoni poolt  igipõlist kaugtöö turvalisuse teemat, kuid seekord selle nurga alt, kuidas luua turvalised infosüsteemid töötajasõbralikul moel.

Tripodi organisatsioonide arendusmeeskonna vanemkonsultant Meelis Pihlamäe avab oma ettekandes, kui tihedalt on seotud juhtimiskultuur ja töötaja kogemus.

Tööõnne Insener Tiina Saar-Veelmaa aga räägib, kuidas inimestele nii ebameeldivate muudatuste ajal organisatsiooni tööõnnelikkuse poole juhtida. 

Oma kogemust talentide hoidmisel ja digitaalse töötajakogemuse disainimisel jagavad Piret Kergandberg advokaadibüroost Walless, Kadri Kangur IMG Numerist ja Lilian Nõlvak Primendist. 

Töötajate positiivsest kogemusest rääkides on Nõlvaku sõnul oluline teada, et kogu töötaja elukaar ühes ettevõttes peaks olema samm-sammult läbi mõeldud ja töötaja jaoks lihtsamaks muudetud. 

“Usume, et konvrentsi teemad võiksid olla huvitavad ja kasulikud kõikidele Eesti ettevõtele, organisatsioonidele, avalikule sektorile, koolidele. Kui muudame kõik koos paremaks töötajakogemust oma ettevõtetes ja organisatsioonides, muutub seeläbi paremaks ka Eesti ettevõtete ja organisatsioonide kultuur, mille tulemuseks on tublim ja õnnelikum Eesti, ” ütles Nõlvak lõpetuseks.