Koolitus

Jätkusuutlik majandusmudel on üha kõrgemas hinnas. Mida teha, et Eestist ei saaks rahvusvahelist luuserit?

Eestis on päris palju inimesi, kes jätkusuutliku arengu edendamist kindlalt toetavad, aga kes ei kujuta täpselt ette, kuidas sellega edasi liikuda. (c) Illustratsioon: Shutterstock
Eestis on päris palju inimesi, kes jätkusuutliku arengu edendamist kindlalt toetavad, aga kes ei kujuta täpselt ette, kuidas sellega edasi liikuda.Illustratsioon: Shutterstock

Tehnoloogia ja digiareng on kahtlemata olulisemaid tulevikku määravaid teemasid ja selles vallas on Eestist saanud rahvusvaheliselt tunnustatud riik

Aga see pole ainus meie majandust ja ühiskonda tugevalt suunav trend. 500 aasta rängim põud Euroopas, metsapõlengud ja mullused üleujutused on meist mõned sajad kilomeetrid lõuna pool kui ka teisel pool ookeane toonud igaühe igapäevaellu varasemast veel teravalt kliimateemad. Kes natukenegi välismaal toimuvat jälgib, teab, et planeedil Maa inimeksistentsi võimaldava keskkonna säilimist toetav majanduse ja ühiskonnaelu ümberkorraldamine on sama oluline tulevikuteema kui digiareng. 

Kliima soojenemisega siia jõudnud sooja suve üle rõõmustades seni veel mugavustsooni nautides pole erinevalt näiteks Lätist need teemad paljude eestlaste jaoks seni sügavamat huvi pakkunud. 

See tähendab paraku, et liigume aina enam kursil, kus vaatamata Eesti ülemaailmsele digiedule jääb meie majandus edaspidi rahvusvahelises plaanis luuserite sekka. Praegu aina suuremale hulgale inimkonnast, sh läänemaailmast üha väljakannatamatumaks muutuvatele elutingimustele vaatamata imiteerime hapu näoga pigem mõne teise riigi jätkusuutlikkust arvestava arenguviisi miinimumprogrammi. Nii kaotab Eesti maailma mastaabis positsiooni, mille oleme digivedurina praeguseks kätte võitnud.

Kohumispaik jätkusuutliku majanduse ja elukorralduse propageerijatele

Siiski jõuame me veel juba liikuvale rongile hüpata ja mahajäämus tasa teha, arvab Merili Ginter, kes Eestis tegutsedes veab ka ise jätkusuutlikku ettevõtet. “Inimesi, kel on hoobasid muutusi ellu viia ja kes tunnevad vajadust majandust ja ühiskonda üldiselt keskkonnasäästlikult ümber korraldada, on Eestis juba siiski omajagu. Seni on aga olnud puudu platvorm, kus nad kõik kokku võiksid saada.” 

Et see vajadus rahuldada, otsutas Ginter käima tõmmata jätkusuutliku majandust ja arengut toetava festivali Impact Day, mis tänavu 7. oktoobril Tallinnas Koplis aset leiab.

Festival toob kokku kaks valdkonda: kestlikkuse ja selle propageerimise ning

ettevõtlus ja selle jätkusuutlikkuse. “Eestis on päris palju inimesi, kes jätkusuutliku arengu edendamist kindlalt toetavad, aga kes ei kujuta täpselt ette, kuidas sellega edasi liikuda. Teatud mõttes oleme me kõik nendes teemades rohkem või vähem algajad,” leiab Ginter. 

Ettevõtlus ja jätkusuutlikkus

Festivali keskmes ongi kaks suuremat teemat: jätkusuutlikkus ja selle propageerimine ning ettevõtlus ja selle kestlikult kujundamine. Vastuseid otsitakse väga suurele hulgale küsimustele. Toome siin ära mõned näited. Kuidas ühiskonda mõjutada, et jätkusuutlikkus oleks ühiskondlik reaalsus, mitte nišiteema ja kuidas seda mõju mõõta? Kuidas vähendada iseenda jalajälge? Kuidas oma töötajatesse jätkusuutlikult suhtuda? Mida teha, et minu ettevõte ei mõjutaks positiivselt mitte sadat, vaid miljonit inimest ja kuidas turundada ennast läbi selle, et teed midagi maailma heaks?

Üles astub esinejate, arutlejate ja koolitajatena enam kui 70 inimest Martin Villingust ja Kai Realost Taavi Veskimäe ja Reet Ausini.

Lavasid, kus toimuvad loengud ja paneeldiskussioonid, on kolm. Lisaks interaktiivsed töötoad, kus jätkusuutlikku tegutsemisviisi viljelevad inimesed aga ka ettevõtluses kogenud inimesed jagavad osalejatele praktilise harjutuste kaudu oma teadmisi ja kogemusi, olgu selleks müügisituatsiooni harjutamine või turundussõnumite kokkupanek. Ennast saab juba valmisolevate lahendustega kurssi viia demoalal, kuhu jätkusuutlikud tegijad oma saavutusi ja plaane näitama tulevad.

Lisaks on käimas konkurss, kus kutsutakse inimesi üles pidama kõnesid teemal, kuidas meist igaüks võiks maailma mõjutada. Selleks tuleb 2. septembriks saata korraldajatele kuni 12 minuti pikkune videona salvestatud kõne. Võitja saab 1000-eurose auhinna.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.