22. september 2015 läbiotsimine Edgar Savisaare Hundisilma talus.

Läbiotsimise käigus leitakse:

• Savisaare öökapilt raamatu “Andrus Ansip” vahelt 25 500-eurost kupüüri.
• Kapist “Redasin” kilekoti seest 69 500-eurost
• Elutoast kilekotist 192 500-eurost.
• Kirjutuslaua kapist 30 500-eurost.
• Kirjutuslaua kapist veel 400 50-eurost ja teises pakis 480 50-eurost.
• Kirjutuslaua sahtlist kuldse ümbriku seest 8 500-eurost.
• Trepi alt pappkastist 600 500-kroonist (!) Hansapanga kirjadega.

Kokku leitakse Savisaare kodust sularaha 186 000 eurot ja 300 000 krooni.

Mis sellest rahast nüüd saab? Kohus vabastas Savisaare kohtumõistmisest seoses tema kehva tervisega. “See on praegu menetluses lahendatav küsimus, mida mina pole volitatud enam kommenteerima,” sõnab Evestus.

Sajandi protsessist oli kapi täis materjali

16. veebruaril 2017, mil Liivalaia kohtumajas toimub Savisaare protsessi eelistung, on kohal hordide viisi ajakirjanikke. Algab nn sajandi protsess. Prokurör Evestus loodab, et kui sama tempoga edasi liigutakse, on lahendit oodata 2018. aasta jooksul.
Evestuse kabinetis on sel ajal maast laeni ulatuva kapi täis toimikuid. Need kõik puudutavad Savisaart. Süüdistuse kokkupanemisel on palutud abi kolleegidelt Soomes, Lätis, Austrias, Hispaanias, Šveitsis.

“Ma olen Savisaare asjaga tegelenud 2015. aastast saadik. Siis sai alustatud süüdistusosakonna juhtimisega ning see oli kahtlemata prioriteetne menetlus. See on oluline protsess. See mõjutab ühiskonda, see mõjutab inimesi. Tõstatab küsimusi, ootab vastuseid. Kas meil on olnud linnapea, kes on pannud korruptiivseid tegusid toime? Kas meil on olnud suurima toetusega erakond, mille endine esimees on korruptiivseid asju ajanud? Kas meil on peaministri erakond, kus jätkuvalt sellised asjad toimuvad? Või on läbi viidud muudatused, seda nii suhtumises kui tegevustes?”

Miks prokurör peaks vaatama YouTube’i videosid?

Savisaar on selleks hetkeks, mil algab kohtuprotsess, teinud kõik, et tõestada, prokuratuuril pole tema vastu midagi ja Savisaart lihtsalt kiusatakse taga. Savisaar on avaldanud oma Facebooki lehel arvamusi süüdistuse kohta, lisaks detailse ülevaate oma tervislikust seisundist. Ta annab sobivatele ajakirjanikele intervjuusid, et kujundada endast just täpselt selline pilt, nagu kohtu ja avaliku arvamuse mõjutamiseks vaja on.

Evestus jälgib kogu protsessi külma rahuga, kuid loeb väga detailselt läbi kõik Savisaare postitused, kõik Savisaart kaitsvate inimeste artiklid, vaatab läbi Tallinna Televisioonis jooksnud 5-osalise lavastusliku seriaali “Savisaare protsess”.

Veelgi enam. Protsessi algusest peale räägitakse Savisaare kehvast tervisest. Kuid paralleelselt kogutakse raha Savisaare bioonilise jala jaoks. “Väidetavalt oli siis Savisaar pidanud hakkama harjutama bioonilise jalaga kõndimist. Kui nüüd YouTube’is natuke bioonilise jala kasutusvideosid otsida, siis need nõuavad üsna tugevat üldfüüsist. Näen siin vasturääkivust. Kohtuistungil osalemine nõuab füüsiliselt palju vähem kui biooniline jalg.”

Varasem kohtupraktika: lõpetame ainult juhul, kui on surija

Assar Pauluse juhtumi puhul lükati inimene isegi voodiga kohtusaali. Savisaar pole voodihaige. Mis puudutab mäluprobleeme, siis protsessi algul võttis ta vastu Keskerakonna ajaloonõuniku koha, mistõttu ka tema tervemõistuslikkuses pole olnud põhjust kahelda.

Seni on lõpetatud kohtuistung nende puhul, kes on põhimõtteliselt surivoodil. Inimeste puhul, kes pole enam adekvaatsed või on aastateks voodi külge aheldatud.

“Süüdistajana pead loomulikult taluma kommentaare selle kohta, kuhu jääb inimlikkus ja kas kohut tuleb pidada elu hinnaga. Minu roll on selline – süüdistaja ja kriminaalasi pidi jõudma kohtu ette. Samas ei ole ma kordagi olnud arvamusel, et see kohtupidamine on olnud ebahumaanne ning inimlikke tegureid mittearvestav. Nii nagu kohtul, kujunes ka minul kohtupidamise käigus seal toimunud sündmustest oma veendumus.”

Juunis 2017 peaks toimuma Savisaare protsessi esimene istung. Kuid Evestus ei saa avakõnet pidada, kuna taaskord kerkib Savisaare tervise küsimus ja Savisaare võimekus protsessil osaleda.

“Esimestel päevadel pidime minema ekspertiisiakti sisu kallale, kas eksperdid olid erapoolikud, kas nad andsid ausa arvamuse, et kohtupidamist on võimalik jätkata,” räägib Evestus.

Prokurör kahtlustab, et Savisaar teeb meelega

“Kolmandal päeval, kui ekspertide usaldusväärsus kenasti kontrollitud sai, tabasid järgmised takistused. Kiirabi oli kohtumaja ukse ees ja Edgar Savisaar kolmandal päeval enam kohtusaali ei jõudnudki.
Minu jaoks olid tõusetunud kahtlused. Kahtlused selles osas, et Edgar Savisaar ise ei käitu selliselt, et järgida talle arstide poolt ettekirjutatud elurežiimi. Piltlikult öeldes, ta jättis vererõhu tabletid võtmata ja vererõhk läks liiga kõrgeks. Nii juhtus ja juhtubki. Keegi kiirabibrigaadist ei andnud märku sellest, et oleks mingi ääretult tõsine eluohtlik situatsioon olnud.”

Mainimisväärt intsident on ka see, et Savisaare ihuarst Peep Põdder, kes muidu tegutseb Jõgeval, juhtub olema õigel ajal Tallinnas Liivalaia kohtumaja nurga taga.

Augustis 2017 saadakse siiski lõpuks kohtuasjaga minema. Kohtus esitatakse mitme kuu vältel tõendeid ja kuulatakse ning avaldatakse pealtkuulamise teel saadud materjale. Kirjutan neid kohtusaalis istudes üles.

15. detsembril 2014 leiab linnapea kabinetis aset järgnev situatsioon. Villu Reiljan tuleb magusa pudeliga, ise kiidab, et hea jook: “Sulle kõige parem.”

Reiljani pistise andmine on lindil

Reiljan teatab, et boss toetab Savisaart ja “paarikümne euroga” Keskerakonda. Reiljan kiidab edasi: “Sa oled nii kenasti vene tiiva maha rahustanud, nad on nüüd kõik kõssa-kõssa niimoodi.”

Arutatakse veel kõrvalisi asju ja lõpuks pärib Reiljan, kas Savisaar saab Sihi 108 majaga aidata. See sinna küll seadustest mööda vaadates ehitati, aga nüüd oleks vaja luba, et ametid ei käsiks seda maja lammutada.

Savisaar lubab kaaluda ja poetab: “Kui Sa aitad?”

Reiljan: “Ikka aitan. Siia sahtlisse mõni sent.”

Reiljan läheb prokuratuuriga kokkuleppele ja räägib asjad ära, nii nagu nad olid. Vastupidisel juhul oleks võinud teda oodata trellid.

“Kõikidel süüdistatavatel oli seesama valik – nad võisid teha süüdistajaga koostööd, kedagi ei ole eelistatud,” ütleb Evestus. “Aga teised valisid võitluse kasuks, mis on nende õigus.”

Kokku on protsessil 150 tunnistajat.

Savisaar ise tahtis ärimeestega tuttavaks saada

25. augustil 2017 annab Savisaare Valimisliit Lasnamäel Lindakivi kultuurimajas avapaugu. Olga Ivanova kuulutab “Julgen öelda, julgen teha!” ja peab avakõne. Savisaar lükatakse ratastooliga lavale. Ta ei räägi palju: “Väga vabandan, et ilm ei ole asjakohane. Tänane ilm on nagu ta on, aga saal on ikkagi rahvast täis tulnud. Igal juhul tere tulemast! Ole hea!” Ja annab Olgale sõna.

Savisaare selja taga on vineertahvlile pressitud Savisaare pilt, kust vaatab vastu palju uljam mees.

Kohtuprotsessid samal ajal jätkuvad. Kuulatakse veel linte. Selgub, et ärimeeste Hillar Tederi ja Alexander Kofkiniga otsis Savisaar ise esimesena kontakti. Palus oma abidel leida numbrid ja astuda ühendusse, et linnapea soovib rääkida.

Üks pealtkuulatud vestlusi pärineb 4. septembrist aastast 2014, mil Alexander Kofkin helistab talle kuuluva Meritoni Hoteli tegevjuhile Kristjan Kasakule. Kofkin ütleb, et Savisaar vajab kaheks tunniks nende sviiti.

Kofkin: “Sa oled kl 11 siis Grandi fuajees, võtad ta vastu. Kui küsib, mis maksab, siis mina võin selle asja ära lahendada. Kui ta pakub midagi, siis võta, kui ei siis, ma tulen ise, klaarin ära.”

50 000 ja fotod hotellitoa rõdult

Savisaar on 2014 aastal hoos, valimised on tulemas, ta käib mööda ärimehi. Üks, kelle juurde pidi Savisaar õhtul kl 20 veel minema, et koostöö-variante arutada, on ehitusärimees Aivar Tuulberg. Savisaar on kohal, helistab siis Tuulbergile, et kus too on.

Tuulberg: “Jäin veini jooma siin. Et koju jõuaks, kurat, võtab mingi 15 mintsa aega, kuule, respect, shit, raisk.”

Tuulbergi advokaadi palvel nende edasist vestlust avalikult ette ei mängita. Hiljem näitab prokuratuur, kuidas Savisaar sai Tuulbergilt 50 000 eurot altkäemaksu.

Kõige kuulsam altkäemaksujuhtum on aga seotud Siret Kotka ja Edgar Savisaare Hispaanias käiguga. Selgub, et sel ajal kui Kotka ja Savisaar 15 päeva Marbellas mõnusalt aega veetsid, jälitas neid pidevalt Hispaania politsei. Kohtutõendite hulgast leiab näiteks fotosid, kus peal nii Kofkin, Savisaar kui ka Kotka, ning ka pilte, kus Savisaar ja Kotka passivad oma hotellitoa rõdul.

Prokuratuur kahtlustab, et reisi eest maksis Kofkin.

Kui kätte saan, siis tapan ära

Kotkat puudutav osa kohtuistungist kuulutatakse kinniseks, sest see on liiga isiklik.

Selle üle arutatakse kohtus septembris 2017 ja esimest korda ajab prokurör Evestus Savisaare tõeliselt närvi. Savisaar hakkab teda FB postitustes isiklikult ründama: Kui selle Evestuse kätte saan, siis ära tapan.

“Loomulikult oleks Savisaar heal meelel näinud, et Kotkat üldse kohtusaali ei kutsutaks. Aga kuna ta oli osaline Kofkiniga kohtumistel ja käis ka välismaal kaasas, siis oli tema kaasamine tunnistajana vältimatu. Vastavad tõendid ja salvestused on kohtule esitatud. Eraelu pole kohtusaalis spetsiaalselt lahatud ning sellega liigseid kannatusi kellelegi põhjustatud. Savisaarel pole põhjust tegelikult siinkohal midagi ette heita.”

On hämmastav, kui närvi inimesed kohtu ees lähevad. Nii Paavo Pettai kui ka näiteks muidu väga sorav Priit Toobal.

Iga väike asi linnavalitsuses otsustati Savisaare poolt

“Ma olen prokurörina korduvalt näinud, et inimene kohtusaali tulles ehmatab ära – suur saal ja kohe peab seal kõigi ees ütlusi andma. Eks see tekitab loomulikult pinget. Aga mis veel lisapinget tekitab? Ma arvan, et kogu see situatsioon linnapeaga, kus meil ei ole linnapead, ta on ametist kõrvaldatud, aga kes peab end jätkuvalt linnapeaks ja on olnud neile kümnetele inimestele tööandjaks, mentoriks või teerajajaks.

Meil olid tunnistajad suures osas linnavalitsusest või sellega seotud asutustest. Nad omasid Savisaarega suhet, mis võis mõjuda nende töökohale ja heaolule. Minu esitatud küsimused kohtusaalis on loomulikult kantud sellest, et näidata, et kõik sõltus linnavalitsuses Savisaare taktikepist. Ka väiksed asjad. Kui keegi oli teisel arvamusel, siis see summutati kiiresti ja mindi ikka edasi nii, nagu see oli kasulik ja vajalik. Savisaar soovis endale ja oma erakonnale läbi sellise käitumise kasu teenida.

Lisaks püüavad inimesed kramplikult meeles hoida, mis tunnistused nad varem on andnud. Rahapesumenetlusest on 3-4 aastat juba mööda läinud, see et nad mingid detailid aja jooksul unustavad, see on mõistetav. Ehkki neid tuletatakse neile uuesti meelde. Probleem on aga siis, kui see on risti vastuolus eelnevalt räägituga ning sellele puuduvad mõistlikud selgitused.”

Taavi Aas on kõik unustanud

Süüdistusele tuginevalt sai Kofkin teenete eest rajada linna viineri-putkad, sai võimalikku vaheltkasu vanalinnas Saiakangis asuva kohviku pika rendilepingu eest, mis tehti suisa kümneks aastaks, lisaks toimus rahvusvaheline INTA-konverents kui võluväel just Kofkinile kuuluvas Meritoni hotellis.

Kohtumaterjalides on üks koht, kus Savisaar helistab Taavi Aasale ja ütleb, et selle INTA võiks nüüd ikka Meritonis teha. Hiljem ülekuulamisel ütleb aga Aas, et ei mäleta, miks INTA just Meritonis toimus ja et sellega tegeles hoopis teine inimene.

Evestus ei usu, et tänases linnavalitsuses kõik korras on. Ja toob kohe ka oma jutu tõestuseks näite tunnistajate Mihhail Korbi ja Jaanus Mutli näol.

“Kurb osa on see, kui kunagised linnaosavanemad järsku väidavad, et nad ei mäleta midagi ja ütlevad, et alluvad on nende peale valetama hakanud. Arvestades, et nad ka täna omavad suhteliselt prestiizet kohta, siis ma teen järelduse, et nende usaldusväärsuses võib kahelda.”

Mihhail Korb on hetkel Keskerakonna peasekretär, Jaanus Mutli lahkus Tallinna ettevõtlusameti juhi kohalt möödunud aasta juulis.

Unustajad kandideerivad jälle

“Kui sa oled olnud abilinnapea ülesannetes ja oskad ainult imestada mingite kirjade kohta kioskide rajamise kohta, sa oled kogu aeg olnud kaasatud koosolekutele ja kirjavahetusse, suhelnud alluvatega ja siis sa ütled, et see polnud tähtis. See tekitab ju küsimusi. Need, kes on olnud äärmiselt ebamäärased oma tööalase tegevuse suhtes, on ikka veel juhtivatel kohtadel ja kandideerivad jälle. See, et nad kohtuistungil on nii käitunud, ei huvitaks nagu mitte kedagi.”

Mihhail Korb, peaministri erakonna peasekretär, kes ka tänavu valimistel kandideerib, oli 2007. aasta kioskite konkursi ajal Kristiine linnaosa vanem, Mutli oli siis abilinnapea.

“Nukker oli see kioskite protsess, kuidas see kiirustades tehti, kuidas kioskid ilma ehituslubadeta linna paigaldati, linnaosavanemad kehitavad õlgu ja ütlevad, et me ei mäleta, et me oleks seda teemat üldse arutanud!

Meil on veel pikk arenemistee, et jõuda Eesti riigis selleni, et võimu juurde ei satuks sahkerdajad ja et võimu esindajad meid veenaksid mingite ebamääraste mustrite kadumises.

Ma ütlesin neile ka pärast istungit vahetult, et ma kahtlesin nende aususes. Vähemalt ma olen saanud neile ausalt välja öelda, milline jäi mulle mulje nende usaldusväärsusest. Nemad olid teravamad juhtumid, kus ma oleks oodanud märksa sisulisemat käsitlust. Mitte vastutusest ära hiilimist ja põiklemist.”

Kui Jüri Ratase Keskerakond ütleb, et on muutunud, siis Evestus oleks tahtnud seda muutust kohtuprotsessil näha. Näha, et tahetakse vanad asjad ära klaarida, mitte neid vaiba alla peita. Seni pole üheselt ja arusaadavalt avalikult ning ausalt korruptiivseid käitumisviise Keskerakonna uute juhtide poolt hukka mõistetud.

Kuidas see juhtub, et Kapo hakkab kõnesid jälgima?

“Sellest ma ei ole volitatud rääkima. See on kaitstud riigisaladusega. Korruptsioonikuritegude kohta kogutakse vihjeid ja informatsiooni. Keegi kuskilt peab midagi välja rääkima. Või tegutsema selliselt, et jätkata tõendite kogumist eesmärgipärase ja tulemusliku jälitustegevusega. Algallikas peab olema alati usaldusväärne.

Selles menetluses oli loomulikult Savisaarel õigus öelda, et padrunisalv oli meil tühjaks jooksnud. Ma võisin ka alustada kohtupäeva sellega, et tere hommikust, aeg on taas alustada paukpadrunitega. Aga ma teadsin, mis järjekorras ma tõendeid esitasin. Igast väiksest puzzle-tükist tekkis suur pilt. Igal detailil oli tähtsus.”

Ma arvan, et pooltel öödel Savisaar ei magada sellepärast, et ta vaevad oma pead – kes kaebas ta peale?

“Võib kindlasti mõelda selle peale, kes selle info tõi.”