Pakistani moetudeng leiutas Eestis võõrkeeli tõlkiva kaelavõru

Foto: Robin Roots

Pakistanist pärit Eesti Kunstiakadeemias moedisaini õppiv Omair Javaid Malik oli Eestisse saabudes kimpus kohaliku keelega ja see inspireeris teda ühendama tehnoloogiat ja disaini kaelas kantavas tõlkemasinas.

Hello, how are you?” küsis Malik. “Privet, kak dela?” lausus moetudengi kaela ümber istuv trendikas riidekattega tõlkeseadeldis. Täpselt nii toimibki pakistanlase loodud võõrkeeli tõlkiv kaelavõru – kui nüüd vastaspool lausuks midagi vene keeles, siis masin tõlgiks selle inglise keelde.

“Kui ma tulin Pakistanist Eestisse, ei osanud ma ei eesti ega vene keelt. See inspireeris mind midagi looma, mis on ühtaegu trendikas ja tehnoloogiline ning aitab inimesi,” sõnas Malik.

Ilma kaelavõruta toimib keelte tõlkimine mobiiliäppide kaudu ning sel juhul võib ette tulla, et peame oma telefoni andma võhivõõra kätte, kuid me ei usalda võõraid alati. “Siin on mängus usalduse faktor. Seetõttu ma mõtlesingi, et vaja oleks eraldiseisvat seadeldist, kuid sellist, mida saab kasutada telefoni abiga. Moedisainerina oli minu sooviks, et see oleks kantav ja trendikas ning naisterahvaste jaoks on kindlasti oluline, et katteriiet saab vahetada,” selgias Malik.

Eelkõige tõlkemasin

Kaelavõru näol on ühest küljest tegemist disainiloomega, kuid Maliku sõnul on tõlkimine kindla peale seadeldise prioriteetne ülesanne. Tõlkeseadeldis töötab bluetoothi abil ning
tõlgib keeli vastavalt aplikatsiooni võimekusele. “Mina kasutan praegu iTranslate’i, kuna selle kvaliteet on hea ning see tõlgib kõiki keeli. Kuid kasutada võib ka Google Translatorit, ka Google tõlgib kõiki keeli,” rääkis tudeng.

Selline näeb rääkiv kaelakee välja ilma inimkomponendita. Foto: Robin Roots

Samas võib kaelavõru täita ka kõlari ülesannet – näiteks kui rattaga sõites ei tahaks kõrvaklappidega liikluse helisid blokeerida, siis saab rahulikult oma mobiiliäpiga läbi võru muusikat või raadiot kuulata. Samuti võib seadeldis toimida telefoni eest nii, et see võimaldab vastu võtta telefonikõnesid. Üldiselt kuuleb kaelavõrust tulevaid helisid 10 meetri kaugusele, kui aga olla rahva- ja kärarikkas kohas, siis on kuuldavus hea kahe meetri pealt. Tootearendusele mõeldes ütles Malik, et üks hetk võiks see toimida ka valgustina, kuna läbi seadme saab valgust lasta.

Maliku tõlkeseadeldis oli mõnda aega väljas Haapsalu tehnoloogianäitusel. “Haapsalu näitusel oli seadeldise vastu suur huvi ning kuna sel on mitu väljundit, siis taheti seda proovida, et kuidas see töötab. Huvilised olid üllatunud, kui kerge kaelavõru tegelikult on,” märkis ta ning lisas, et selle kaal on vaid 400 grammi.

Eesmärgiks on masstoodang

Tõlkemasina looja on kindel, et seadmel on nõudlus ning tal on plaanis see masstoodangusse paisata. Malik on paari ettevõttega ka ühendust võtnud ning ta on vastuste ootel. Üks neist ettevõtetest on iTranslate, kuna Malik ei näe mõtet uue tarkvara loomisel, sest see teeks ka seadeldise oluliselt kallimaks. “Miks mitte kasutada midagi, mis on juba turul saadaval,” lisas ta. Samuti plaanib moetudeng oma leiutist järgmises StarterIdea voorus potentsiaalsetele investoritele demonstreerida. Kui investeeringute kaasamine ei õnnestu, siis on Malikul kavas vähemalt 20 tõlkevõru valmistamine oma kuludega.

Foto: Robin Roots

Demonstreeritav tõlkemasin on prototüüp ja selle valmistamine oli odav. Malik kasutas selle jaoks tavalist metallist traati, Bluetooth 2.1  seadeldist ja kõlarit. Tema plaan ongi, et kaelavõru maksaks vähe ehk koos äpiga 20 eurot. “Eesmärk on hakata seadet müüma lennujaamades. Kui inimesed lähevad reisima, siis väikese summa võib sellise asja peale kulutada. Seda on lihtne kasutada, ei mingeid juhtmeid ega tülinat ning kõigil on olemas nutitelefon,” on ta optimistlik.