Pikk lugu

Mis juhtus Andres Anveltiga?

NOVEMBER 2018: Andres Anvelt teatab ootamatult, et astub tagasi siseministri kohalt. Ta põhjendab seda eeskätt tervislike põhjustega. Foto: Ilmar Saabas

Novembris üllatuslikult ametist lahkunud endine siseminister tunnistab, et tervisehädad polnud sugugi ainus tagasiastumise põhjus. Teada on, et Anvelt aitas ärimeest, keda süüdistati Eesti ajaloo suurimas rahapesus, ning see, et ministrina elas Anvelt lustakalt.

Mullu 20. novembri pärastlõunal jahmatab Andres Anvelt pressikonverentsil Eesti rahvast. Ta teatab, et astub tagasi siseministri kohalt ega kandideeri riigikogu valimistel. Anvelt olnuks sotside esinumber Ida-Virumaal.

“Viimasel paaril päeval on helisenud see kõige olulisem äratuskell ehk tervis,” põhjendab minister. “Ma ei saa endale lubada ega teha seda ka enda lähedastele, et eiran seda hoiatust ja töötan, kuni juhtub midagi väga tõsist.”

Isegi siseringile tuleb Anvelti otsus üllatusena. Sellesama 20. novembri lõuna ajal ehk mõned tunnid varem einestab sotside esimees Jevgeni Ossinovski koos Päevalehe poliitikakommentaatori Raimo Poomiga. Parteiboss ei tea Anvelti loobumisest veel midagi.

Peaminister Jüri Ratas saab ministri minekust teada SMSi kaudu poolteist tundi enne pressikonverentsi.

Kiiresti kerkib küsimus: kas tervis on lahkumise ainus põhjus?

Kahtluseussi paneb liikuma asjaolu, et Anvelt astub tagasi keset Ratase valitsuse esimest tõsist kriisi. Sotsid ja Isamaa kemplevad parajasti rändekriisi pärast.

Ossinovski vajab sõber Andrese lahkumist sama palju nagu jäävanni südatalvel. Partei esimehe elu muutub ainult keerulisemaks, sest ta peab Isamaaga ragistamise ajal leidma uue ministri. Sisejulgeoleku ministreid ei vahetata nagu nipsu lastes.

Päevapealt tagasiastumine tuleb kõne alla näiteks siis, kui inimene peab lähiajal operatsioonile minema või vajab muud kiireloomulist meditsiiniabi. Anvelt kõneleb aga pressikonverentsil oma tulevikuplaanidest: “Rahulikult teen tööd edasi, puhkan.”
See üksnes võimendab umbusku tema motiivide kohta.

Kui terviseprobleemid pole nii pakilised, saanuks Anvelt valimisteni jätkata. Või oodata vähemalt valitsuskriisi leevenemist.

“Minu jaoks oli Anvelti lahkumine üllatav, sest nägin teda just kolm päeva enne seda Politsei- ja Piirivalveameti aastapäeva aktusel, kus ta oli väga piduses tujus,” tunnistab Raivo Aeg Isamaast.

“Kindlasti ei olnud tema lahkumine tervisega seotud. Seda võis lugeda kehakeelest, kus ta naeratuste saatel teatas pressikonverentsil, et lahkub tervislikel põhjustel,” usub Kalle Laanet Reformierakonnast.

Umbusk kasvab

Kehv tervis ei takista enamasti tööd riigikogus. Seda on tõestanud mitmed rahvasaadikud. Isegi peaministri isa Rein Ratas ei loobunud raskelt haigestudes kohe parlamendi liikme staatusest.

Anvelt kuulutab aga, et ei lähe Toompeale, kuhu ta valiti neli aastat tagasi 3558 häälega. Tema asendusliikmena Riigikokku pääsenud ­Barbi-Jenny Pilvre-Storgard (endine Eesti Ekspressi kultuuritoimetaja) saab võimaluse parlamendis jätkata. Seegi samm lisab lahkumisele salapära.

Anvelt ise annab peagi kahtluseussile toitu juurde, sest kolm nädalat hiljem, esmaspäeval, 10. detsembril, lahkub ta ka erakonnast. Viimati lahkus säärase kategooria tegelastest sotside seast ettevõtlusminister Urve Palo. Tema tegi seda hingepõhjani solvununa, see samm oli rahvale arusaadav.

Anvelti otsus aga üllatab. Tervisega seotud asjad ei sega ju tavaliselt erakonda kuulumist. PR-inimesed tõlgendavad säärast sammu hoopis ettevaatusabinõuna stiilis “kui pask tuleb kaela, siis vähemalt partei pole seotud”. Kolm aastat tagasi astus erakonna esimees Kajar Lember kohe parteist välja, kui talle sadas kaela korruptsioonisüüdistus.

Räägime mitmete inimestega Anvelti poliitikast lahkumise teemal. Selgub rohkelt üllatavat.

Häda tervisega

Tõbise poliitiku võrdkuju on eestlaste jaoks Edgar Savisaar. Jõulude eel pääses endine peaminister ränkade haiguste tõttu kurnavast kohtuprotsessist.

Andres Anveltil on sootuks teistsugune maine. Tema kodukandi Muraste elanikud näevad tihti, kuidas minister teeb hoogsalt sörkjooksu.

Mais 2018 näitab Anvelt ETV+ hommikusaates “Kofe+”, kuidas ta hommikuti võimleb, ning räägib uhkusega kaalu langetamisest. Septembris osaleb ta Tallinna kesklinnas rahvajooksul, läbides 10 kilomeetrit ajaga 1:11:09.

Mõni päev hiljem tormab Anvelt Päästeameti võistlusel “Kõrghoone kuningas” mööda Viru hotelli treppe 22. korrusele. Tuletõrjuja vormis, kiiver peas ja balloon seljas. Kokku ligi 20 kilo varustust.

SEPTEMBER 2018: Tuletõrjuja vormis Andres Anvelt rühib hoogsalt mööda treppi Viru hotelli tippu.Foto: Rauno Volmar

Aga teise inimese sisse ei näe. Mõnikord kukuvad isegi pidevalt arstlikke ülevaatusi läbivad tippsportlased kokku, kuigi on supervormis.

Pole mingi saladus, et Anveltil on olnud probleeme tervisega. Näiteks kevadel 2011 kõneleb ta Postimehes, kuidas tundis kord sporti tehes valu käes, rinnas ja südames. Perearst tegi EKG ja teatas, et Anvelt elas üle infarkti. Mees lebas paar päeva reanimatsioonis. “Siis tuli õige arst ja ütles, et mingit infarkti pole, on kas ülekoormus või rütmihäire,” mainib ta lehele.

Siseministrina põeb Anvelt aprillis 2018 ägedaloomulist kopsupõletikku “koos elu kõrgeima palavikuga”. Ta peab tõve tõttu isegi haiglas viibima.

Ehk Anvelti tervisejuttudes ei tasu kahelda. “Ta juba suvel mingil hetkel rääkis, et ta peab ära minema,” ütleb Jevgeni Ossinovski nüüd tagantjärele. “Arst oli öelnud, et kui ta tahab elada, peab töölt lahkuma.”

“Sel päeval, kui ta meile rääkis, et tervis on kehv, oli ta just hommikul arsti juures käinud,” lisab sotside kommunikatsioonijuht ­Andri Maimets.

Anvelt tunnistab, et poliitilised pinged mõjusid talle depressiivselt ja mõjutasid vererõhku. Sport aga paistab aitavat: “Mõni päev enne (tagasiastumise teadet), kui ma käisin koormustesti tegemas, siis mul tuvastati siuke huvitav asi, et mida suurem füüsiline koormus on, seda paremaks läheb mu vererõhk.”

Liiga hoogne pidutsemine

Mõnedki mainivad Anvelti puhul tema suhteid alkoholiga. Nad teavad, et mees muutub napsi võtnuna vahetevahel ülemeelikuks.

Seltskonnategelastele meenub kohe Reformierakonna kauaaegse suurrahastaja Märt Vooglaiu 50 aasta juubel, mida tähistati mullu 27. oktoobril Tallinna kultuurikatlas. Külaliskonna moodustab poliitiline ja äriline koorekiht: Siim Kallas, Taavi Rõivas, Kristen ­Michal, ­Kalle Palling, Neinar Seli, Heiti Hääl ja paljud teised. Piduliste sekka kuulub ka siseminister koos oma abikaasa, Kanal 2 uurivat saadet “Radar” juhtiva Kärt Anveltiga.

OKTOOBER 2018: Andres ja Kärt Anvelt saabuvad uljal sammul ettevõtja Märt Vooglaiu sünnipäevale.Foto: Taavi Sepp

Andres Anveltit pannakse tähele, sest ta on peol ainus valitsuse liige. “Tundus, et ta oli (alkoholi pruukimisega) teistest vähemalt kolm tundi ees. Oleks Anvelt vaikselt oma lauas istunud, poleks midagi juhtunud. Aga ta hakkas ringi liikuma,” räägib üks peol osalenutest.

Paari külalise väitel hõikab minister peolistele, et “mul on sinu kohta toimik!”, aga nii ebaõnnestunult, et see ei kuku välja tüüpilise politseiniku naljana. Anvelti samm muutub ebakindlaks ja ta koperdab ning kukub tantsides. Minister talutatakse minema, kuid ta ilmub peagi tantsupõrandale tagasi.

Räägitakse teistestki vastuvõttudest ja pidudest, kus Anvelt kandis “Liviko pesu”. Kuid keegi ei mõõda neil üritustel promille. Kui üks inimene nimetab sügisel toimunud vastuvõttu, kus Anveltil olnud “kilk peas”, siis teine samal peol viibinud tegelane kaitseb ministrit: tal olnud vaid “väsinud pilk raskest päevast”. Raivo Aegki mainib Anvelti “väga pidust tuju” politseiballil.

Napsutamine on piinlik teema, aga see pole #MeToo, mis toodab poliitilisi laipu. Alkoholiga libastumine pole põhjus suurest mängust lahkumiseks. Seda tõestab kas või Jean-Claude Juncker, kes juhib Euroopa Komisjoni napsusõbra mainest hoolimata.

Klõps koduhoovil

Mitu inimest avaldavad arvamust, et Anveltit ärgitas tagasi astuma mõni ammune asi. Selline, millega ta tegeles veel enne poliitikuks hakkamist.

Anvelt töötas aastatel 1989–2003 miilitsas ja politseis, ronides ametiredelil päris üles, keskkriminaalpolitsei peadirektori kohale.

Üks kummaline vana lugu kerkib Anveltist rääkides tõesti esile. See on jutuks ka 19. novembril ehk üks päev enne Anvelti ootamatut tagasiastumisteadet, kui riigikogu õiguskomisjonis esineb endine politseinik, Rahapesu Andmebüroo analüüsitalitust juhtinud Aivar ­Orukask. Kohtumine toimub kinniste uste taga.

Protokoll sellest koosolekust on pealiskaudne, kuid Orukask räägib poolteist tundi. Suur osa jutust keerleb ettevõtja Anton Geri ja endiste tippvõmmide, sh Andres Anvelti tihedate suhete ümber.

Kümme aastat tagasi sattus Ger kriminaaluurimise alla. Teda peeti Eesti suurimaks rahapesijaks. Jutt käis miljardist kroonist ehk 64 miljonist eurost (etteruttavalt tasub öelda, et kohus mõistis ta õigeks).

Orukase väitel pole Anvelt ja Ger lihtsalt teretuttavad. Oma jutu tõestamiseks on tal ka foto allkirjaga “Anton Ger puhkehetkel suvel 2009”. Ger poseerib seal sinises politseiniku jopes. Foto on tehtud Murastes, Anvelti kodus.

Tol ajal pole Anvelt veel poliitik. Ta pole ka enam tippvõmm. Ta töötab kaitseväe juhataja Ants ­Laaneotsa nõunikuna.

See võiks olla ohutu pilt. Aga tänapäeval on asjalood teistsugused. Ükski tipp-poliitik pole meelitatud sellise foto väljailmumisest. Eriti, kui oled politsei töö eest vastutav siseminister ja rahapesijaks peetud mees viibis sinu kodus.

“Mina rääkisin sellest pildist meie fraktsiooni juhiga (Kersti ­Sarapuuga), Ratasega pole sellest rääkinud,” ütleb õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. Ta mainib, et tegi fotost juttu ka kapo peadirektori Arnold Sinisaluga kohtudes. “Aga ma ei tohi sellest rääkida.”

Miljonid liiguvad üle piiri

Ger on vähetuntud ettevõtja. Aastal 2009 tegelevad tema firmad Ateka Resource ja Instance spetsiifilise teenusega: vahetavad välisriikidest firma pangaarvele saabunud summad eurodeks või dollariteks, võtavad raha sulas välja ja toimetavad üle Venemaa piiri. Summad on nii kopsakad, et Ateka tarvitab raha vedamiseks soomustatud autot.
Geri äri pälvib Rahapesu Andmebüroo tähelepanu. Politseinikud kuulavad salaja pealt.

Kriminaalasja toimikust selgub, kuidas Geri äripartner Andrus Koch küsib kord äsja palgatud naiselt:
– “Millega tegeleb meie firma, sa tead?”
– “Enam-vähem aiman.”
– “Tähendab, et me ei tegele rahapesuga, nagu esmapilgul tundub. Me töötame nagu pank.”

Koch selgitab uuele töötajale, et Atekal on Rahapesu Andmebürooga “üpris suured konfliktid”. Naine saab hoiatuse, et temagagi võib keegi sealt asutusest ühendust võtta:
– “Kõige tähtsam on mitte öelda, et mina sind leidsin, et palka mina sulle maksan, täpsemini meie firma.”

Naisest saab ühe offshore-kompanii variomanik. Ta peab vajadusel pangas käima.
– “Kontot juhitakse välismaalt, sina sellega ei tegele. Sinu ülesanne on vajaduse korral tulla meie kontorisse, allkirjastada paberid,” räägib boss.

Andres, aita!

Politseinikud jälgivad aastatel 2009–2010 salaja Geri ja saavad selle käigus teada ka tema suhete iseloomust Anveltiga. Mehed õnnitlevad üksteist jõulude ajal ja uusaasta puhul. Anvelt avaldab lootust uuel aastal kohtuda. Ger nimetab Anveltit ja tema naist kalliteks sõpradeks.

Asi ei piirdu viisakustega. Kuna Rahapesu Andmebüroo laseb rahapesu kahtluse tõttu külmutada Geri firma kontod, otsib ärimees muu hulgas abi Anveltilt. “Ma aitasin seda inimest kunagi,” ütleb Anvelt.

JUUNI 2010: Anvelt küsib telefonisõnumis Gerilt, “kuidas prokuratuur otsustas sinu küsimuse”. Väljavõte Geri kohtuasja toimikust.

30. juunil 2010 saadab Anvelt Gerile sõnumi: “Tervitus päikeselisest Hispaaniast! Kuidas käsi käib, kuidas prokuratuur otsustas sinu küsimuse, mulle sosistati Skype’iga, et justkui saab ok olema.”

Ger vastab: “Tervitus. Prokuratuuris aeti täna mingit jama. Aga pärast helistas mulle Eerik. Ja kõik sai nagu arusaadavaks.”
Anvelt: “Positiivses mõttes loodan?”
Ger: “Homme kohtume ja ma saan täpselt teada.”
Anvelt: “Ok.”
Jutus mainitud Eerik on Eerik Heldna. Toona kaitsepolitsei asedirektor, praegu kaitseväe luuraja.

Magnitski miljonid

Rahapesu teema on praegu eriti tundlik, sest suurim Eestiga seotud rahvusvaheline skandaal puudutab rahapesu. Danske lugu ei vaibu, vaid tõotab kasvada.

Juulis 2011 alustab Venemaa kriminaalasja nr 678540 seoses asjaoluga, et kurjategijatel õnnestus Venemaa maksuametilt välja petta 230 miljoni dollari väärtuses raha. Maailm tunneb seda Magnitski juhtumina, sest kuriteo avastas advokaat Sergei ­Magnitski. Asi päädib Magnitski vangistamisega. Mees sureb Moskvas Matrosskaja Tišina türmis. Uurimise algatamise dokument mainib, et osa rahast liikus firmasse Instance. See on Geri firma.

Riigiprokuratuur teab sellest uuri­misest, sest Venemaa saadab Eestisse ametliku õigusabipalve. Orukask usub, et seetõttu oli riigiprokuratuurile teada eelkuritegu, “mis viitab tõsikindlalt, et Anton Geri juhitud rahapesukontor tegeles korrumpeerunud Venemaa riigiametnike ja õiguskaitseorganite töötajate poolt Venemaa riigieelarvest varastatud rahade pesemisega läbi Eesti finantssüsteemi”.

Räige väide ei leia aga Eesti kohtus tõendamist. 2013. aastal mõistab kohus Geri õigeks, sest prokuratuur ei suuda tõestada väidet miljonite kriminaalse päritolu kohta. Kuid tema maine saab sellise laksu, et finantsinspektsioon ei anna Geri firmale makseasutuse litsentsi.

Browder kordab kahtlust

Suvel 2017 esitab ka tuntud Ameerika investor Bill Browder siinsele riigiprokuratuurile avalduse nn Magnitski asja miljonite pesemise kohta.

Browderi antud skeem väidab muuhulgas, et Venemaa Tööstuse Arengu Pangast (Bank Promõšelennogo Razvitia) kanti 400 miljonit rubla ehk 16,3 miljonit dollarit Instance’i arvele Nordea pangas. Sealt liikus raha edasi Instance’i teisele arvele Danskes (tehingu ajal oli sel veel Sampo Panga nimi).

Aga riigiprokuratuur saadab Browderi kukele. Abiprokurör Robert Laid jätab juulis 2017 kriminaalmenetluse alustamata, sest “välisriigi äriühingu Eesti Vabariigis asuvat arveldusarvelt kasutati üksnes rahavoo siirdamiseks ning edastamiseks Eesti Vabariigist välja”.

Geri väitel ei mäleta ta kõnealuste miljonite liikumist, sest see juhtus ammu aega tagasi ja tema jaoks polnud tegemist eriti suure summaga. 2008. aastal ulatunud tema ettevõtete käive miljardi euroni aastas. See näitab äri mastaapi.

Tänavu jaanuari alguses esitas Browderi esitatud info põhjal Gerile küsimusi ka Saksa rahvusringhääling ARD. Ger teadis küll Venemaa Tööstuse Arengu Panka, kuid väidetavalt seal tegutsenud firma nimi oli talle täiesti võõras.

Kummaline rahakadumine

Orukase kirjade kõrval liikus mõned aastad tagasi Toompeal ringi memo “Venemaa taustaga rahapesijate sidemed Eesti eriteenistuses”. Orukask ütleb, et tema pole kirjatüki autor, kuid ei tee saladust, et selles on kasutatud tema kogutud teavet.

Memo kohaselt andis Ger salaja sotsidele raha. Vastutasuks aidanud Andres Anvelt rünnata Rahapesu Andmebürood. Mida Anvelt väidetavalt tegi, ei tule paberist välja. Ka jutt sotside mustast rahastamisest pole tõestatud.

Küll aga teatab Kanal 2 uuriv saade “Radar” aastal 2014 (kui peatoimetajaks on veel Marii Karell, mitte Kärt Anvelt), et mängufilmi “Punane elavhõbe” filmimise ajal korraldatud peo käigus kadus autori ehk Andres Anvelti kodust suurem summa sularaha. See juhtus 2009. aasta suvel ehk samal perioodil, kui Anton Ger temalt abi palus.

APRILL 2010: Anvelt Tallinna kinos Artis oma raamatu ja filmi „Punane elavhõbe“ esitlusel. Filmimise ajal toimub segane lugu, kus Anvelti kodust kaob kopsakas summa sularaha. Õnneks leitakse raha üles.Foto: Arno Mikkor.

“Esimesel korrusel oli mul üks summa raha. Hommikul ma ei leidnud seda,” räägib Andres Anvelt kaamera ees. Ta kahtlustab nelja külalist, kuid ei pöördu politseisse, vaid kutsub endale appi ekskolleegid politseist. Ta pommitab kahtlusaluseid telefonikõnedega ja ei välista hiljem, et palus neil minna ka valedetektori alla.

Saatejuht ütleb, et filmiringkondades räägiti kuni poole miljoni krooni (32 000 euro) kadumisest. Anvelt ei kinnita, et raha oli nii palju. Ütleb vaid: “Meie pere jaoks oli see korralik summa. Aga suures mastaabis mitte midagi kolossaalset.”

Anvelt väidab, et tegemist polnud sotside rahaga, vaid eralaenuga. “Kuna see oli laenuraha, see oleks tähendanud minu jaoks väga suurt põntsu. [—] Ja siis ma leidsin selle üles. [—] See on nii totter koht. Triikrauakarbi sees on teine triikrauakarp, mille sees on teine triikrauakarp.”

Kas Ger rahastas salaja sotse?

Septembris 2013 teeb Ekspress suure intervjuu Anveltiga, kes on sotside seas juba nii palju esile kerkinud, et kandideerib Tallinna linnapeaks.

SEPTEMBER 2013: Ekspress küsib, kuidas tunneb Andres Anvelt (nüüd juba sotside linnapeakandidaat) Anton Geri. Anvelt vastab: „Ger tuli 2009–2010 suvi – ei, mitte tema, tuli Andrus Koch, kes oli samas teemas – kurtma, et temalt pressitakse raha välja.“ Anvelt ütleb, et Ger polnud sotside rahastaja.Foto: Toomas Tatar / Postimees / Scanpix

Ekspress: “Kuidas te tunnete Anton Geri, kes mõisteti hiljuti kohtus õigeks?”
Anvelt: “Anton Ger tuli 2009–2010 suvi – ei, mitte tema, tuli Andrus Koch, kes oli samas teemas – kurtma, et temalt pressitakse raha välja.”
“Pressib kes?”
“Küll oli rahapesu andmebüroo, küll olid erinevad politseinikud advokaatidega. Ma siis tirisin ta sinna kaitsepolitseisse ja ütlesin, et kirjuta avaldus. Ma ei oska öelda, kui palju selle inimese jutus oli tõde, aga ma tean, et oli mitu menetlust.”
“Ega see Ger ometi ei ole sotside rahastaja?”
“Ei ole.”

Anvelt: Ger on külas käinud, oleme õlut joonud

Praegu tunnistab Anvelt, et Ger on tema kodu külastanud, “isegi, ma arvan, paar korda on käinud… See oli sellisel ajaperioodil, kus mul ei olnud mingit kabinetti ega midagi kuskilt võtta…”

Ta ütleb, et Ger “ei ole mul mingi peretuttav. Ta on käinud siin paar korda istumas, me oleme õlut joonud ja rääkinud.”

Anvelt on kuulnud ka fotost, kus Ger kannab talle kuuluvat politseiniku jopet. “See on vananenud politseivorm, kriminaalpolitsei vorm, millega ma olen ka “Kättemaksukontoris” mänginud. Ma arvan, et selles jopes on istunud erinevad inimesed, see on selline kodune atribuutika,” ütleb eksminister.

Sama räägib Ger, kellel on see foto alles vanas Vertu mobiiltelefonis. Läbiotsimisel võttis politsei mobla ära. Sealt see foto levima hakkaski.

JUUNI 2009: Rahapesu kahtluse tõttu hätta sattunud Anton Ger poseerib Andres Anvelti koduhoovis Murastes, seljas viimasele kuuluv politseiniku jope.

Ger ütleb, et ta ei mäleta, kes foto tegi. Küll aga näitab faili info, et see juhtus 27. juunil 2009 kell 21.58. Ta viibis Anvelti pool, nad tegid šašlõkki, õhtul läks jahedaks ja kuna Ger oli vaid särgiväel, ulataski perenaine jope. Muidugi võttis Ger selle vastu, sest iga päev ju “kindrali” kuube selga panna ei saa.

Ger räägib, et tema suhted Anveltiga olid sõbralikud. Nad käisid teineteisel külas. Suhtlemine katkes, kui Anvelt sai ministriks. Nüüd vahetavad nad vaid korra aastas õnnitlusi.

Geri sõnul soovitas Anvelt tal kaposse pöörduda. Ta suhtles Eerik Heldnaga, aga too ei soovinud abi anda. Küll aga võtnud politsei Geri appi salaoperatsioonis, et paljastada üks välismaine kurjategija. Kuid tundlik info lekkis politseist välja ja kahtlusalune ei ilmunudki kokkulepitud ajal kohale.

Kurjategijate kättemaks

Anvelt teab, et politsei kuulas teda toona seoses Geriga pealt. “Aastaid hiljem, kui see kriminaalasi lõpetati, siis mind kutsuti ja öeldi et sa olid pealtkuulamise all.”

Ta kinnitab, et tema tagasiastumine ei ole seotud Geriga. Ta peab seda seostamist Hubert Hirve ja Pavel Gammeri kättemaksuks ajakirjanduse abil. See paar istub juba aasta aega trellide taga, neid kahtlustatakse kuritegeliku jõugu juhtimises. Aivar Orukaske kahtlustatakse sellesse jõuku kuulumises.

Andres Anvelt ütleb, et tegeles Hirve ja Gammeriga juba sajandi alguses, keskkrimkat juhtides. “Te olete nende konksu otsas, tegelikult,” teatab Anvelt.

Ta ütleb, et mitte ühegi päti pärast ta minema ei läinud. Kinnitab, et tema taust on puhas. “Ma olen saanud NATOst kõige kõrgemaid riigisaladuse lubasid, mis on olnud täielikult läbivalgustus, nagu öeldakse.”

Paistab, et ka vastasrindel on Anvelt südamel. Mullu oktoobris sahistas Ekspress, et Hirve kuritegeliku ühenduse läbiotsimiste käigus leidis keskkriminaalpolitsei Anvelti kohta koostatud toimiku. Riigiprokuratuur ei kinnita säärase toimiku leidmist, kuid ei lükka ka ümber.

“Mul viskas poliitika üle!”

Anvelti poliitikast lahkumise tagamaade kohta liigub veel mitmeid versioone, üks fantastilisem kui teine, aga me ei suuda neid tõestada ja seetõttu pole mõtet ära trükkida. Mõttekam on anda sõna “kahtlusalusele” endale.

Anvelt: “No siiralt, minu esimene tagasiastumiskatse oli juunis, kui ma kirjutasin lahkumisavalduse. Juuni alguses. Võtsin siis lihtsalt aja maha, olin nädal aega maal, tegin puutööd. Ja siis räägiti mulle ikka auk pähe, et jätka.”

Ta kõneleb, et taipas juba tükk aega tagasi, kuidas tal on poliitikast kõrini. “Mul lihtsalt viskas poliitika üle. Igal asjal on piir. Ma ütlen siiralt, et ma olen tundnud seda, et poliitika ei ole selline eriala, mis mind nii väga sisse kisub, või vähemalt mingil hetkel hakkab see tüütama. Mulle ei meeldi teiste inimeste sõimamine, mulle ei meeldi teiste inimeste laimamine ja tühja kisamine… Kõige suurem mürk, mis jäi sisse, oli see EKRE kampaania, et kas ma olen Eesti Vabariigi kodanik või ei ole sünnijärgne (kodanik). Selle ümber tekkinud kampaania sülitas nii hinge. Milleks ma pean laskma ennast 49aastaselt, kus on võibolla viimased elu säravamad aastad, veel peksta ja tümitada? Milleks seda vaja on? Teha veel oma lähedastele valu?”

See kõik on loogiline, aga ei selgita niivõrd äkilist lahkumist. Kuid mõned asjad jäävadki seletamata. Mõnda asja ei oska inimesed isegi iseendale ära põhjendada.

Siim Männik on erakonna Isamaa (varem Res Publica) liige 2004. aastast. Tema abikaasa Marii Karell juhtis varem Kanal 2 saadet “Radar”, mille peatoimetaja on praegu Andres Anvelti abikaasa Kärt Anvelt.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.