Lahenda test: kas sinust võiks saada üks sadadest küberajateenijatest?

Küberväejuhatusse määratud ajateenijad võivad jõuda näiteks staabi- ja sidepataljoni (pildil). Foto: Siim Verner Teder/kaitsevägi

Vaata testiküsimusi loo lõpust

Eesti kaitseväes saab nüüd igal aastal 200 noormeest või ka neidu väljaõppe kõige uuemas väeliigis küberväejuhatuse all. IT-huvidega noor, kes tahab näiteks suurtükiväe asemel küberkaitse spetsiks saada, peaks aga ise sellest märku andma, mitte jääma teenistuse kutset ootama.

“Kui on kindel huvi ajateenistus küberväejuhatuses teha, tasuks vabatahtlikult kaitseressursside ametisse minna,” rääkis küberväejuhatuse staabiülem major Silver Andre intervjuus Geeniusele.

“Küberväejuhatuses on rahuajal 300 tegevväelast ja teenistujat ning iga aasta koolitame 200 ajateenijat,” ütles Andre.

Küberväe ajateenijad saavad riigisaladuse loa

Baasõpe küberväejuhatuses on samasugune nagu teistes väeosades, see hõlmab kõike esmaabist ja relvaõppest kuni õigusaktideni, ent töö ametikohal on juba erinev.

Üks oluline erinevus paljude teiste väeliikide ajateenijate ja küberväejuhatuse vahel on see, et kõik ajateenijad läbivad taustakontrolli ja peavad saama riigisaladuse loa.

“Üldiselt pole see mingi probleem ja kõik teevad selle [julgeolekukontrolli] ilusti ära,” ütles Andre. Põhjus pole mitte lõdvemad standardid või kapo lööktöö, vaid see, et ajateenistusse tuleval noorel pole veel nii palju eluloolist “taaka”, mis julgeolekukontrollis probleeme võiks tekitada.

NATOs peetakse kübervaldkonda eraldiseisva sõjapidamise keskkonnana. Pildil küberväejuhatuse loomine 1. augustil 2018. Foto: kaitsevägi

Ajateenistusse astuv noor peaks riigisaladuse loa peale Andre sõnul mõtlema veel ühe nurga alt: see võib olla päris oluline pluss tulevikus tööturul. “Nii saab kas või osaleda hangetel või teha töid, kus riigisaladuse luba nõutud on,” ütles Andre.

Kes küberväejuhatusse sobib?

Kui ajateenistusse tulev noor küberväejuhatusse suunatakse, testitakse teda seal veel eraldi (vaata artikli lõpust). “Uurime, kas ta on tugev IKTs või näiteks hoopis meedias?” tõi Andre näiteks. Nimelt on küberväejuhatuse alluvuses veel strateegilise kommunikatsiooni keskus, kus audio-, video- või ka näiteks võrgumeedia grupis meediatööd õpitakse ja tehakse.

Küberväejuhatuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskuse ülem Major Danel Apse ütles, et kõige tähtsam on inimese enda motivatsioon küberväejuhatuses teenima.

“Seejärel on tähtis, et ajateenijal oleksid omandatud IKT alased alusteadmised. Kui me hakkame ajateenijale õpetama kaitseväe infosüsteemide ülesehitust, siis on vaja, et ta mõistaks millest käib jutt,” rääkis Apse.

“Reeglina selekteerime just testidega välja need, kellel on vajalikud IKT alusteadmised ning järgnevas intervjuuvoorus selgub, kas ajateenijal on ka sisemine soov meie üksusesse tulla. Meie üksusesse ajateenija võtmine sarnaneb suurel määral uue teenistuja värbamisele tegevteenistusse.”

200 ajateenijat ei tule aga teenima ühekorraga, vaid mitmes jaos. “Ajateenijate põhivõtmine on oktoobris, eelvõtmine juulis, aga meil tekib veel üks auk pärast Kevadtormi, mille järel ajateenijad lähevad reservi. Ja selle augu katmiseks võtame veel ka jaanuaris ajateenijaid,” rääkis Andre.

TEST

Küberväejuhatuse IKT testi eesmärgiks on välja selgitada, kas ajateenijal on elementaarseid IKT oskused ning eeldused ja soov sel erialal ajateenistus läbida. Näited küsimustest: