Digitaalne kviitung sööb paberkviitungi välja

E-kviitung on veebikeskkond, kuhu kogutakse kokku süsteemiga liitunud kauplejate ostutšekid. Keskkonna kasutaja näeb oma ostuajalugu väga detailselt ning vajadusel saab elektroonsed kviitungid PDF kujul välja printida. Kui ostetud kauba seas on mõni toode, millega käib kaasas ka kasutusjuhend, siis seegi on kättesaadav e-kviitungi keskkonnast. 

“Veebikeskkonda sisenemine käib ID-kaardi või Mobiil-ID alusel. Keskkonnas on näha nende kauplejate kviitungid, kes on süsteemiga liitunud. Kauplejate käest saame me krüpteeritud kujul kätte ostja ning tema ostukorvi andmed. Lisaks kauplejatele liituvad süsteemiga ka pangad, kes edastavad informatsiooni automaatselt,” selgitas Raudsepp. 

Kliendi jaoks tähendab e-kviitungi süsteemi kasutajaks hakkamine vaid ühekordset registreerimist, pärast mida kogutakse andmeid automaatselt. Et ostu kohta jõuaksid andmed e-kviitungi süsteemi ei pea ostu sooritades klient kassapidajale ulatama mõnd spetsiaalset plastikkaarti. 

Tänu kahepoolsele info-edastusele ei pea klient ostuhetkel peale pangakaardi enam ulatama ka kliendikaarti. Esimese suure ketina on selle süsteemiga liitumas tanklakett Alexela. 

“Eesmärk on see, et me ei muudaks praegust ostuprotsessi pikemaks, vaid hoopis lühemaks. Me ei taha ostuprotsessi muudatusi tuua, et kauplejad peaks oma personali hakkama ümber koolitama,” täpsustas Pille Muni. 

Andmeid edastatakse vaid kliendi nõusolekul

“Info klientide ja ostude kohta liigub kolmandate osapoolteni vaid kliendi nõusolekul. See, et andmetega tehakse midagi ilma klienti teavitamata, ei ole võimalik. Andmete turvalisus on kogu printsiibi juures meie jaoks kõige olulisem. Küll siin aga võib tekkida see, kus andmeid töödeldakse isikustamata kujul,” täpsustas Muni. 

E-kviitungi korrektseks toimimiseks on vajalik, et kauplejad edastaksid süsteemile andmeid võimalikult täpselt. Kuna süsteem saab ostukorvi informatsiooni kätte XML failist, peab see sisaldama toote korrektset nime ning kaupmehe kontaktandmeid. Kui edastatud fail ei ole korrektselt vormistatud, ei toimi ka e-kviitungi otsingusüsteem.

Ideeliselt võib mõni idufirma arendada e-kviitungi peale äpi, mis pakub toidupoodide sisseostude põhjal automaatselt retsepte. Lisaks äpi koodijupi kirjutamisele peab idufirma andmete kättesaamiseks ning töötlemiseks saama nõusolekud kliendilt ja kauplejalt.

“Me oleme praegusel hetkel hästi palju tegelenud e-kviitungi standardi arendusega, et andmevahetuse mudel oleks paigas. Teisest küljest teeme koostööd kassasüsteemide ja majandustarkvarade tootjatega. Mis tähendab, et oleme teinud päris palju liidestusi, et kauplejal oleks [lihtne] süsteemiga liituda,” selgitas Muni. 

Võimalikud tasulised lisateenused

E-kviitungi projektijuhi sõnul on erakliendi jaoks süsteemiga liitumine ning selle baasfunktsionaalsuse kasutamine tasuta. Baasfunktsionaalsuse alla kuuluvad hetkel kulude ülevaade, tootejuhendite kättesaamine, kviitungite hoiustamine ja täpne ostuajalugu. 

Kui kliendid saavad teenust tasuta kasutada, siis kaupleja jaoks tähendab see rahalist väljaminekut. Kuigi kindlat hinnamudelit ei ole veel paika pandud, peab projektijuhi sõnul kaupleja arvestama paari eurosendise kuluga igalt kviitungilt.

“Hinnapoliitikat vaatame kaupleja põhiselt ning arvestame sellega, et kasusaamise pool ei saaks mõjutatud. E-kviitung võimaldab tulevikus kauplustes ära kaotada kviitungite printerid ning sellega kaasnevad kulud. See aitab kulusid kokku hoida,” sõnas Muni. 

Lisaks on võimalik kviitungeid jagada teiste kasutajatega, mis ettevõtjate jaoks lihtsustab andmete edastamist raamatupidajale. Kuna süsteemi saavad kolmandad osapooled arendada ka lisateenuseid on Muni sõnul võimalik, et nende kasutamise eest hakatakse klientidelt tasu võtma. 

Kviitungite jagamise funktsioon tuleb kasuks ka neile, kes sooritavad kauplusest sissuostu sõbraga kahasse ning soovivad hiljem kulutatud summa pooleks jagada. Kuigi süsteem võimaldab kviitungi jagamist sõbraga ei ole praeguses beetaversioonis võimalust poolitatud kviitungi eest pangalingiga tasuda. 

Beeta toimib sujuvalt

Geeniusele näidatud beetaversioon toimis kiirelt ning sujuvalt. Kasutusjuhendite, kviitungite ja otsingu avamine töötas väga ladusalt. Mingeid erilisi puudujääke süsteemis meie ei täheldanud. Kui üritada süsteemi kritiseerida, siis ainus miinus, mis jäi mulle silma, oli põhivaates olev kalendri ikoon, millel klikkides ei avanenud kalender. 

Pärast sisselogimist kuvatakse kasutajale käesoleva ning möödunud kuu vaade. Isiklikult tahaksin, et põhivaates kuvatakse vähemalt kolme viimase kuu andmeid. Muni sõnul jääb põhivaade esialgu selliseks ning selle muutmine tuleb päevakorda vaid sel juhul, kui kasutajatelt saadakse teistsugust tagasisidet.

Keskkond avatakse tänavu sügisel

Ettevalmistustööd e-kviitungi süsteemi tulekuks algasid juba 2010. aastal, mil hakkasid sellega tegelema ITL ja pangad. Reaalne arendus algas mullu hiliskevadel. Enne e-kviitungi avamist alustatakse sel suvel selle põhjalikumat testimist kinnises testgrupis, kus on reaalsed kauplejad ning kliendid. Kõigi huviliste jaoks avatakse süsteem tänavu sügisel. 

E-kviitungit teostab rahvusvaheline konsortsium, kuhu kuuluvad lisaks Omnivale veel Eestist Telia Eesti AS, Trinidad Consulting OÜ, MTÜ IKT Demokeskus ja Helesinine OÜ ning Norrast Authente AS. E-kviitungi projekt on Eesti ja Norra ühisprojekt, mis annab tõuke e-kviitungi laienemiseks Euroopa Liidus. Projekti toetab EAS.

EAS toetab projekti Norra – Eesti toetusprogrammist “Keskkonnasõbraliku innovatsiooni arendamine IKT abil” vastavalt projekti edenemisele. EAS-ile esitatud projekti kogumaksumus on 905 250 eurot, millest toetus moodustab 678 938 eurot.

Tänu e-kviitungi standardi väljaehitamisele ning norrakate osalusele on Omnival kavas e-kviitung ühel päeval viia ka välisturgudele.