Asjade interneti kurb reaalsus: mis saab siis, kui nutikodu kokku jookseb

fibaro.png

Mind on alati huvitanud kõikvõimalik tehnoloogia. Kõik, millel mõni LED, antenn või kiip küljes, on lahe. Sestap on pidevalt kasvav ning populariseeruv asjade internet üks teema, mis alati minu huvi pälvib. Kuna ka säärane huvi on tabanud minu pereliikmeid, paigaldasimegi mõni aeg tagasi oma Saaremaal asuvasse suvekodusse nutika kodu seadmete komplekti.

Pärast mõnda aega kohalikes ning välismaistes foorumites kolamist sai valikuks Poola firma Fibaro toodang, kelle nutikaid seadmeid kasutatakse päris palju kõikjal maailmas.

Teoorias ja mõnevõrra ka praktikas on asi suurepärane. Mõned päevad enne Tallinnast Saaremaale sõitu võib paari liigutusega sisse lülitada kütte ning sooja vee, kohale jõudes juhtida näiteks valgustust. Kord kasutasime nutikodu isegi talvel pilkases pimeduses pahkluuni lumes sumbates maja üles leidmiseks – äpis paar klikki ning majas süttivad valgustid särasid nagu jõulupuu üle lumise heinamaa meile vastu.

Aga kogu see süsteem on ütlemata habras ja tüütu seadistada. Liikumisandurite, suitsuandurite, nutipistikute ja releede seadistamiseks kulus terve üürike talvepäev ja pool õhtut takkaotsa. Endale sobivate seadistuste leidmine on niivõrd tüütu, et pärast kolme päeva Fibaro juhtseadme seadistamist kaalusin endale nutikodu seadistaja bakalaureusekraadi välja kirjutamist.

Eile õhtul juhtus katastroof

Ja siis, eile hilisõhtul: kogu nutikodu töötas suurepäraselt. Esikus süttis liikumise peale tuli, radiaator lülitas end ukse avamisel automaatselt välja. Soovisin teha ühe pisikese seadistuse. Nimelt suhtleb elutoa valgusti juhtimiseks mõeldud lüliti järgnevalt: lüliti vajutamise peale saadetakse signaal juhtseadmele, mis edastab omakorda signaali releele, mis reaalselt valguse põlema paneb. See aga tähendab, et lüliti vajutamise ja valguse süttimise vahel on ligi poolteist sekundit ooteaega.

Kuna lülitil on ka võimalus saata oma signaal otse releele, otsustasin kasutada hoopis seda võimalust. Lugesin mõni minut kasutusjuhendeid ja arvasin, et tean, kuidas asi töötab. Vajalikud seadistused tehtud, vajutasin entusiastlikult lülitit. Ei midagi. Valgus ei süttinud ka sekundi pärast.

Ühesõnaga, katsetasin umbes viite erinevat seadistuste kombinatsiooni, kuid järjest selgemaks sai fakt, et üritades lüliti tööd parandada olin selle töö hoopiski lõpetanud. Kell oli 23 õhtul ja kuna ma ei viitsinud asja tuumani süveneda, otsustasin laadida kogu juhtseadme varukoopia eilsest päevast ning taastada sellega ka lambilüliti õiged seaded. Täiesti mõistlik otsus. Arvasin ka nii ning alustasin taastamist.

"Varukoopiast taastamine ei tohiks võtta üle kolme minuti," rõõmustas mind süsteem ja vajus seejärel mõttesse. Kohe pikaks ajaks. Natukese aja pärast ilmus ekraanile "Error 503, service unavailable" (teenus ei ole saadaval). Kuna ükski tarkvaraline mõjutus seadet tööle ei pannud, otsustasin pärast tunniajalist ootamist kasutada teada tuntudseadmete parandamise meetodit – voolukaabli välja tõmbamist ja seejärel tagasi ühendamist.

Lõpmatu taastamine

Tulemused olid märgatavad, arvutiekraanile ilmus seadme taastamise menüü, kus ainukene mõistlik valik tundus olevat "paranda operatsioonisüsteem", mille peale tekkis ekraanile taas veateade, mis teatas kättesaamatust teenusest. Trikk voolukaabliga võimaldas õnneks siiski naasta tavalisse töörežiimi, kust minu kurvastuseks kõik seadistused kadunud olid. Mis seal ikka, katsetame varukoopia taastamist teist korda. Ja teist korda kordus kogu sama jant errorite ja voolukaabliga.

Kell pool kaks öösel andsin alla ja otsustasin, et hommik on õhtust targem. Öösel nägin und IP-aadressidest, lambilülititest ja seotud seadmete gruppidest. Hommikul jäi kahjuks üle ainult hakata kõiki seadmeid uuesti keskseadmesse lisama. Selleks kulus ei rohkem ega vähem kui kuus tundi kahe inimese tööd. Laadisin arvutisse hunniku kasutusjuhendeid, et teada saada näiteks seda, kuidas teha seinapistikule restarti nii, et seda saaks taas juhtseadmega ühendada, või kuidas sama teha ukse ja aknaanduritega, mis ütlevad, kas uks on lahti või kinni.

See, muide, käib järgneva lihtsa meetodiga:

  1. Ava uks
  2. Eemalda anduri patarei
  3. Sulge uks
  4. Pane patarei tagasi
  5. Ava uks
  6. Eemalda patarei uuesti
  7. Ja pane see siis tagasi

Foorumid, juhendid, lahendamata mured

Ausõna, seda ütleb kasutusjuhend ka, aga mina neid juhiseid järgides restartimisega hakkama ei saanud. Lisaks pistikute programmeerimisele (üks lihtsamaid tegevusi muide), tuli tuua kuurist ka treppredel, ronida lae alla ning restartida kõik kaheksa suitsu- ja kolm liikumisandurit, seejärel avada elektrikilp ja teha sama veeboileri ning põrandakütte releedega. Viimane tähendas ka hetkelist voolu välja lülitamist kogu majast.

Kogu selle triangli vältel kaevusin ma mitmetesse foorumitesse, et avastada mitmete teiste kasutajate sarnased probleemid ja see, et korralikku lahendust ei ole. Praegu saan elutoa tuld küll põlema panna, kuid seda vaid läbi iPhone'i-äpi või arvuti kasutajaliidese, kuna seinal olevat lülitit kontrollseade lihtsalt tunda ei taha.

Võin rahulikult öelda, et ma ei tea, kuidas see süsteem korralikult töötama peaks või kuidas seda õigesti kasutada. Aga ma tean kindlalt, et mitte näppimine on kindlaim lahendus probleemide vältimiseks. Samuti arvan ma endiselt, et asjade internet on üks ülimalt lahe teema. Ta lihtsalt ei ole jõudnud veel sellisele tasemele, et teda normaalselt kasutada saaks.