Sisuturundusest

Sisuturundus 100 aastat tagasi: mida toona Eesti ajalehtedes tehti?

Sisuturundust seostatakse tavaliselt tänapäevaga, ent tegelikult leiab selle eelkäijaid juba pea 100 aastat vanadest ajalehtedest. Esimese vabariigi ajalgi ilmusid päevalehtedes suuremad ja väiksemad veerud, mis tavapärase reklaami asemel lugejat harida ja informeerida või talle põnevust pakkuda proovisid.

Hambapesu tähtsus on ajatu

Teeme otsa lahti ühe 1939. aastast pärineva artikliga, mis keerleb ka tänapäeval hästi tuntud iluhooldusbrändi Nivea ümber. Efektse koera ning inimest kujutava pildi ja kunstniku joonistuse kõrval on lühike tekst, kus võrreldakse inimese ja koera suuhügieeni erinevusi.

Pisikeses nupus on õpetlikud sõnad, mis rõhutavad hambapesu tähtsust ning hügieeni olulisust.

Chevrolet reklaamib end kui tõelist noobelmarki

Jätkame autotootjatega, kelle sisuturundusmasin töötas ning töötab tänaseni täistuuridel.

Järgmine pilt on pärit 1929. aasta Chevrolet’ artiklist, mis on täis kiidusõnu auto aadressil nii Rootsi printsilt endalt kui ka lossiarhitekt Thorvald Joergensonilt.

Artiklis võrreldakse kunstiteosena mõjuvat autot lahendustega arhitektuurimaailmast ning seda täiendavad oma aja kohta kaunid illustratsioonid.

“Haruldaselt ilus, kergesti juhitaw sõiduk, wõimsa kiirenduspumbaga warustatud wäike mootor, puhtad, soliidsed jooned ja tehnilised peensused. Chewrolet on igas suhtes enam kui toredusauto — wäljaarwatud hind,” lausub prints.

Kõige lõppu on pandud Chevrolet’ autode ainuesindaja kontakt J. Puhk & Pojad, mis asus aadressil Rannawärawa puiestee 21.

Ford-auto oli pigem lihtsamale inimesele

Samal aastal ilmus lugu ka Chevrolet’ suurelt konkurendilt Fordilt. Väga põneval kombel kasutatakse auto kirjeldamisel sõnaühendit Ford-auto.

Kuna Ford oli esimene, kes hakkas autosid tootma konveieril, siis loomulikult ei jäeta seda ka selles kirjatükis välja toomata: “Igapäevane toodangusuurus näitab samuti suurt tõusu: kui ennem valmistati päevas umbes paar sada autot, siis on see arv tõusnud nüüd 8000-ni.”

Võrreldes Chevy artikliga, ei reklaamita siin auto sõiduomadusi niivõrd suurustlevalt ja toretsevalt. Masina omadused tuuakse välja lihtsas keeles ning lugeja võimalikele kahtlustele seletusi ja vastuseid pakkudes.

“On autosid, millega on sõidetud 200,000 kilomeetrit möödunud aasta jooksul, kuid on sellele vaatamata täiesti tarvitamisekõlvulised. Täie kindlusega võib öelda, et uue Ford-auto keskmine kestvusiga on tunduvalt kõrgem, kui T-mudeli oma, kuigi sellegi iga on tähelepanuväärselt kõrgem,” kirjutab artikkel.

Kui Chevrolet’ loo sihtgrupina nähti pigem jõukamaid inimesi, siis Fordi lugu oli mõeldud tavalisele, töötavale inimesele. Seetõttu on enim rõhku pandud auto lihtsusele, vastupidavusele, paindlikkusele ning tõhususele.

Küll aga ei leia loo lõpust autoesinduse kontakte, ärgitatakse hoopis lugejaid külastama mõnda lähiajal toimuvat autonäitust. “Meie palume Teid külastada autode näitust, arvustama ja vaatlema, kui lähedale taotletud ideaalile on jõudnud Ford-sõidukid,” ütleb lugu.

Viimasena on välja toodud Ford Motor Company Soome filiaali märgis.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.