Sisuturundusest

Mis asi see sisuturundus õieti on?

Noppeid sisuturundusartiklitest Eesti meediaväljaannetes.Foto: kuvatõmmised/ Digigeenius, Delfi, Õhtuleht, Postimees.

Reklaamide aeg on ümber saamas.

Iga enda aega väärtustav inimene otsib nii kiiresti kui võimalik üles väikse ristikese reklaambänneril ja jälgib sekundeid, kuni saab vajutada “skip”-nuppu, läheb telekat vaadates reklaami ajal võileibu tegema, laeb uudiste lugemiseks alla reklaamitõrje rakenduse ja maksab kasvõi peale, et ei peaks YouTube’is videoid vaadates reklaame kuulama.

Loomulikult toimivad reklaamid ikka veel, eeskätt alateadlikult. Isegi kui pöörad näo ära, jääb sulle brändi nimi tihti meelde, kuid sageli lihtsalt tüütu taustamürana.

Internetikasutaja ja tavatarbija (ja ka ettevõtja!) huvitub praegusel infoajastul eelkõige sellisest turundusest, mis aitab tal infovoos orienteeruda, mis talle korda läheb, ta meelt lahutab või juhatab ta millegi põnevani, millest ta seni teadlik ei olnud. 

Lihtsalt oma toote tutvustamine müügi eesmärgil enam ei mõju.

Selveri blogipostitus (sisuturundus) on tänaseni üks Rahageeniuse loetumaid lugusid. Järeldus: artiklil on väärtus, mis lugejaid kõnetab.

Ehe näide on hiljuti kogu sotsiaalmeedia üle võtnud liikumine Black Lives Matter. Brändid, kes müügitulule mõeldes sellele liikumisele kähku oma solidaarsust näitama tõttasid, ilma et nad rassiküsimusele varem tähelepanu oleks pööranud, mõisteti noorte poolt kiirelt hukka. 

Hästi tegid aga brändid, kes tutvustasid mustanahaliste ettevõtteid, rassiteemat käsitlevaid raamatuid ja filme või kirjutasid sellest, kuidas suurfirmade juhtkonnad on ikka veel läbivalt valged. Sellise sisuga lugusid ja postitusi tarbiti ja jagati hoogsalt.

Sisuturundus on niisiis turundus, mis loob tarbijale väärtust ega ole alati isegi reklaamina äratuntav.

Miks peaks aga keegi ostma “reklaami”, mis isegi reklaami eesmärki täida?

Asi on lihtne: sisuturunduse eesmärk on luua usaldusväärsust ning anda lõpptarbijale edasi tootjast või teenusest pilt kui oma ala eksperdist. Näidata, kui hästi nad antud valdkonnas orienteeruvad, aga seda mitte iseennast kiites, vaid kasulikku ja huvitavat infot jagades. 

Nagu ütles turundusmaailmas tuntud James O’Brien: “Kui tahad saada midagi väärtuslikku, pead ka vastu andma midagi väärtuslikku. Selle asemel et olla reklaamiklipp teles, ole saade, selle asemel et olla reklaam, ole kaanelugu.” 

Lugejal ei ole vaja näha igal pool sinu nime, tal on tõenäoliselt vaja midagi osta, nii üritabki ta endale selgeks teha, mida tal täpselt vaja on. Lugejal on küsimus, sinu asi on talle vastata. Kui ta leiab vastuse sinu kodulehelt või veelgi parem, kellegi teise lehelt, kus sina esined asjatundjana, tekib inimesel usaldus.

Tal on hea meel, et talle ei üritata midagi pähe määrida, vaid pakutakse kasulikku infot. Nii jääb su kaubamärgist positiivne kuvand. See on aga oluline, sest kui jätad hea mulje, läheb klient ka sinu toote või teenuse lehele uudistama. Tal on ju endiselt kingi või automehhaanikut tarvis.

Kõige olulisem: su bränd jääb lugejale meelde, sa müüd rohkem, lood kliendiga usaldusliku suhte ning samamoodi suhtled ka potentsiaalsete tulevaste klientidega. 

Seega võib öelda, et kui reklaamartikkel räägib sinu tootest ja mainib su nime korduvalt, siis sisuturundusartikkel räägib millestki, mis on tarbijale huvitav.

Näiteks selle asemel, et kirjutada pikk ja lohisev lugu sellest, mis teeb su matkasaapa kõige paremaks, paku talle hoopis lugeda lugu kümnest kõige ägedamast matkarajast Eestis (kus sinu saabastega matkata võiks).

Tänapäevane tarbija ei taha enam, et keegi talle ütleks, mida ta peab tarbima, ta tahab ise oma valikuid teha – sina aga saad teda valikute tegemisel aidata ja seeläbi ka ennast tutvustada. 

Ära ürita inimesele öelda, miks sinu toode või teenus on parim. Räägi parem lugu, mille põhjal ta ise otsustada saab. Roofit. solari sisuturundusartikkel.

Lisalugemine: sisuturunduse tõus läbi aastate

Ehkki sisuturundust kui väljendit kasutati esimest korda ingliskeelses maailmas alles aastal 1996, ulatuvad selle juured sügavale ajalukku.

Näiteks tuli USA põllumajandustehnikat müüv firma John Deere juba aastal 1895 välja ajakirjaga, mis jagas talunikele infot, kuidas tulusamalt töötada. Vaid viis aastat hiljem pakkus autorehvide valmistaja Michelin tasuta reisijuhti. 1904 aga käis Jell-O müügimees ukselt uksele tasuta kokaraamatuid jagamas. 

1933 alustas Procter & Gamble raadioseriaali, mida toetas Oxydoli pesupulber. Naistele mõeldud seriaali oli põnev kuulata, seejuures tegeles ta ka brändi lojaalsuse kasvatamisega. Lõbus fakt: siit pärineb ka seebiooperi mõiste.

1987 hakkas ilmuma LEGO enda ajakiri. Ajakiri tutvustas LEGO komplekte, aga sisaldas ka koomikseid, mänge, nõuandeid ehitamiseks ja muud huvipakkuvat.

Uue sajandiga kolis sisuturundus internetti. Tekkisid blogid ja e-raamatud. Üsna pea järgnesid videod, podcast’id ja veebiseminarid. Ühtäkki on igaühest saanud sisulooja ning brändid peavad hakkama saama uue väljakutsega — murdma läbi madalakvaliteedilisest sisust.

Tänaseks on sisuturundus saanud turunduse lahutamatuks osaks ning võib arvata, et tulevaste aastatega kasvab “lugude jutustamise” ja sihtrühmaga kontakti loomise oskuse osatähtsus veelgi enam.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.