Maisikaardi sõnumid

SEB õppelaenu tootejuht: “Õppelaenu populaarsuse kahanemine on tegelikult hea märk!”

Foto: Shutterstock.

Geeniuse küsimustele vastanud SEB õppelaenu tootejuht Heleliis Oberpal arutleb, miks ei ole õppelaen enam nii populaarne kui veel 10 aastat tagasi, mis on seda trendi eriti mõjutanud, ning annab oma hinnangu, miks on see trend ühiskonna seisukohalt igati positiivne.

Heleliis, milline on tänane seis õppelaenudega ja kas kõik pangad pakuvad seda?

Hetkel pakub õppelaenu Eesti turul vaid kolm panka: SEB, Swedbank ja LHV. Sama või sarnase nime all väikefinantseerimist pakuvad ka teised tegijad, kuid nende laenud võivad standardsest, riigi garantiiga õppelaenupakkumisest erineda, mistõttu on täiendav tutvumine nende finantspakkumiste üksikasjadega igati õigustatud. SEBs hakkasime sel aastal pakkuma õppelaenu 10. augustist.

Kuidas hindate, kuivõrd populaarne on see laen meil Eestis ja milline võiks olla selle tulevik?

Võrreldes 10 aasta ja eriti veel 20 aasta taguse ajaga, on huvi õppelaenu vastu oluliselt langenud — kui varem oli selle kliente kümnetes tuhandetes, siis hetkel on terve riigi peale neid aastas vaid paar tuhat ja demograafilised näitajad annavad mõista, et tõusu pole hetkel kuskilt oodata.

Teine oluline aspekt on muidugi meie ühiskonna üleüldine heaolu tõus, mis väljendub nii perede heaolu kasvus kui ka läbimõeldud ja noortele suunatud riiklikus toetustesüsteemis. Heaolu tõus väljendub ka selles, et koos majanduse üleüldise kasvuga saavad paljud noored nüüd paralleelselt õpingutega teenida endale lisaraha. Kindlasti on siin veel väiksemaid ja suuremaid mõjufaktoreid, millest kokkuvõttes tulebki välja üleüldine trend.

Suur huvi langus õppelaenu vastu annab hea signaali, et meie noored ja ühiskond tervikuna on nüüdseks võimelised toime tulema ka ilma laenamiseta ning et elu on niivõrd paindlik, et noore inimese elluastumist saab korraldada väga erinevalt. Hea, et selleks on võimalusi.

Mida sa siin konkreetselt silmas pead, et elu saab erinevalt korraldada?

Oma klientide pealt näeme, et õppelaen on endiselt vajalik peamiselt kolmele sihtgrupile: vähekindlustatud peredest tulnud noored, välismaal õppivad noored ja need, kelle kõrgharidus on ühel või teisel põhjusel tasuline.

Kuna Eestis on riiklik kõrgharidus tasuta, siis paljudel noortel on võimalik valida, kas töötada õpingutega paralleelselt või mitte. Näeme oma andmetest, et umbes 25% noortest vanuses 18–25 õpivad ja töötavad samaaegselt, 28% keskenduvad vaid õpingutele.

On ka väga palju muid võimalusi, kuidas noored enda elu finantsiliselt kindlustavad, näiteks 6% teenib lisa ettevõtlusest ja mõned isegi hobitegevusest. Tänapäeval on elu tegelikult palju mitmekesisem kui vaid mõne lihtsa valiku ees seismine.

Kui rääkida valikutest, siis õppelaen on ikkagi üsna kallis laenutoode …

Võrreldes tarbimislaenudega, mida õppelaen olemuselt samuti on, on ta siiski võrdlemisi odav (SEB pakub tarbimislaene intressiga alates 7%).

Kuna tagasimaksmine toimub alles kolme kuni viie aasta pärast, võib aastatega koguneda noorele üsna korralik intressikohustuse osa. Seda peab laenamist planeerides kindlasti silmas pidama, aga see reegel kehtib iga laenamisprojekti puhul.

Kas mitte kõik osapooled ei peaks mõtlema sellele, et noore spetsialisti elluastumist kohustustega üle ei koormataks?

Arvan, et meil on igal juhul ruumi, et seda praeguseks juba mitukümmend aastat muutmatul kujul eksisteerinud laenupakkumist veidi edasi arendada, lähtudes just noore inimese vajadustest ja heaolust.

Näiteks on tänane Euribor üsna madalal tasemel ja see võiks väljenduda intressipakkumises. Võib olla vajab arutamist ka pikema laenupuhkuse võimaldamine pärast õpingute lõpetamist.

Kindlasti on siin, mille üle mõelda, aga kuna toode on täielikult riigi poolt garanteeritud, siis pigem oleme valmis toetama riigi ettepanekuid kui ise neid lauale tooma, sest piltlikult öeldes on ikkagi riik see, kes need algatused ja initsiatiivid lõppude lõpuks kinni maksab.

Mis puudutab õppepuhkusi, siis kas koroonakriisi ajal oli võimalik võtta ka õppelaenu maksepuhkust?

Jah, oleme seda tõesti andnud ja anname ka praegu, aga me ei saa öelda, et tegu oleks massilise algatusega — pigem on tegu paarikümne juhtumiga.

Õppelaenu maksepuhkuse küsimine on pigem erand ja seda vaatamata sellele, et meie andmetel on koroonakriisi mõjul sissetulek oluliselt vähenenud umbes 19% noortest inimestest.

Vaatamata ajutistele raskustele usume siiski, et noorte finantstervis Eestis on endiselt üsna hea ja veelgi parem on noorte inimeste finantsteadlikkus, mida tõestasid ka PISA testid. Seetõttu saame oma noorte üle ainult rõõmustada ning soovida, et meie riigis püsiks finantsteadlikkuse tase kõrgel ka edaspidi.

Märksõnad: , , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.