SEB noorte uuringust selgus, et palgalõhe pole probleem ainult kogenud professionaalide puhul, vaid saab alguse juba noorte esimesest töökohast.
Kusjuures ei ole vahet, kas noor alustab karjääri ajutisel tööl, teenindussektoris või spetsialistina. Uuringust selgus, et 75% noortest naistest teenib kuni 800 eurot kuus, samas kui noorte meeste sissetulek algab kõige sagedamini 1000 eurost kuus.
Statistikaameti 2019. aasta andmetel küünib üleüldine palgalõhe Eestis 17 protsendini. Noorte meeste ja naiste palkades eksisteerivad kõige suuremad käärid madalapalgalistel töökohtadel.
75% kuni 500 eurot teenivatest noortest on naised ning see number kerkib veel 2% võrra 77%-ni noorte hulgas, kes teenivad 500–800 eurot kuus. Noorte seas, kelle palk on kõrgem kui 1200 eurot, moodustab meeste osakaal märgatavalt üle poole.
Palgalõhes pole SEB noorte klientide segmendijuhi Merit Kalmi sõnul midagi uudset. Uuringutest on juba aastaid välja tulnud, et noorte naiste palgad on noorte meeste palkadest palju tagasihoidlikumad.
Kalm eeldab, et palgalõhe põhjuseks võib olla asjaolu, et naised küsivad tööandjalt tagasihoidlikumat töötasu. Palgavahet ei vähenda ka fakt, et kolmandik noortest alustab töötamist kas kaubanduses või teeninduses, kus soolised tasustamiserinevused peaksid justkui väiksemad olema. Statistikaameti andmetel on palgalõhe praegu toitlustuse ja majutuse sektoris kuni 11,5%.
2020. aasta uuringu andmetel teenib enamik 18–25aastastest töötavatest noortest 800–1200 eurot kuus. Kui kooli kõrvalt töötavate noorte hulgas on palgavahe väiksem, siis niipea kui noor on õpingud lõpetanud, hakkab ka lõhe noorte meeste ja naiste sissetuleku vahel kasvama.
“Oma andmetest näeme, et palgalõhe saadab noori töötajaid igas valdkonnas,” kommenteerib Kalm palgalõhet kirjeldavat olukorda.
SEB noorte uuring toimus 2020. aasta mais. Uuringus osales 458 inimest. 2020. aasta uuring keskendus peamiselt muutustele noorte tööhõives ja karjääris.
