Kolm kiiret nädalat praktikal ongi juba möödunud. Kuidas mul läheb ja millised on mõtted ja emotsioonid?
Esimesed nädalad on olnud parajalt väsitavad, heas mõttes loomulikult. Informatsioonitulv on olnud üpris korralik, aga olen sellega aina rohkem harjunud. Pikalt ei ole olnud päevi, kus olen juba kell 10 õhtul magama läinud.
Otsustasin hakata varem ärkama, et jõuda juba pärast kella kaheksat kontorisse – siis saan rahulikult enda tööülesannetega tegeleda ning töötada mõnusas vaikuses.
See ei tähenda loomulikult, et muidu oleks töö juures nagu turg, aga siiski on nii kuidagi parem keskenduda. Käin tööl kontoris, sest kodus kipub töötegemise motivatsioon kiirelt kaduma ning kontoris käimine annab võimaluse kohtuda kolleegidega.
Tööülesanded on mul seinast seina. Näiteks on vaja kirjutada artikleid, vaadata üle veebilehti, osaleda koosolekutel, leida probleemidele lahendusi, mõtiskleda disaini teemadel jne.
Lisaks on loomulikult Youth LABi väljakutsed. Ütleme nii, et ülesannetest puudust ei tule ja need on muutnud praktikaperioodi mõnusalt põnevaks ja sündmusterohkeks.
Huvitav panga töökultuur
Panga töökultuur erineb kohati teistest töökohtadest. Näiteks hommikul tööle tulles ja päeva lõpetades kohtud liftis teiste töötajatega. SEBs on lifti viisakus kohe osa organisatsiooni kultuurist.
Naised sisenevad ja väljuvad liftist alati esimesena, mehed viimasena, Meil on kombeks öelda liftist väljudes teistele „head päeva”. Alguses võib see tunduda harjumatuna ja pomised vaikselt midagi vastu, aga sellega harjub kiirelt ära ja see muutub täiesti loomulikuks päeva osaks.
Lõpuks tunnedki teised SEB töötajad selle järgi ära, et nad soovivad sulle liftist väljudes „head päeva“. Kolleegide seas on samuti levinud nn ”lift pitch”.
Et kõigil on pidevalt kiire ja vahel saad vajaliku inimesega kokku just liftis, siis sul ongi vaid 1 – 2 minutit aega, et oma muret/probleemi kolleegiga jagada ja leppida kokku esimesed sammud lahenduse suunas.
Ühesõnaga, liftisuhtlus on osa organisatsioonikultuurist ja sellistes detailides meeskonna vibe peegeldubki.
Teine huvitav tähelepanek on julge sinatamine. Tuli üllatusena, et võib mõnele juhile täiesti esimest korda kirjutades sina öelda. Ei tekigi veidrat kahtlusemomenti, kas peaks kasutama „sina“ või „Teie“, vaid võib julgelt valida esimese variandi (isegi praktikandina).
Selline töökeskkond tekitab julgema tunde – minusse suhtutakse kui päris töötajasse, mitte kui algajasse. Mul juhtus lausa nii, et kasutasin kirjas kolleegile „Teie“, mille peale kolleeg kirjutas vastu, et võiksime siiski sinatada. Vot kui tore!
Kolmandaks koosolekutele kaasamise. Näiteks kutsuti mind juba esimesel päeval koosolekutele, kus arutati olulisi tööasju.
Ei teki muljet, et mind jäetakse asjadest välja, vaid vastupidi, kaasatakse nii palju kui võimalik. Kontoris ei istu ma kõige kaugemal nurgas, vaid teiste töötajate keskel. Värske praktikandina aitab see palju kaasa ja hajutab tekkinud hirme.
Minu tegemistel SEB-s saad pilku peal hoida lisaks iganädalasele praktikablogile ka SEB Instagramis.
