Maisikaardi sõnumid

Miks võivad Leedu noored saada tulevikus meist palju parema pensioni?

Foto: Shutterstock.

Juunis avaldas OECD traditsioonilise pensionifondide võrdluse, mis käib 2019. aasta kohta.

26 valitud OECD liikmesriigi hulgas troonis esikohal Leedu +16,6% reaaltootlusega (mis näitab, kui palju ületas tootlus inflatsiooni). Läti oli samas tabelis 16. kohal +7,7% ning Eesti 19. kohal 6,6% tulemusega.

Eesti ja Leedu erinevus oli kümme protsendipunkti, mis tekitab õigustatud küsimuse – kuidas suutsid leedukad pensioniraha eelmisel aastal niivõrd palju tõhusamalt kasvatada ning mida saame meie siin Eestis teha, et tänaste noorte pensioni väljavaated oleksid paremad?

Mida teeb Leedu teisiti?

Suheldes Leedu kolleegidega ja võrreldes nende pensionifondide tulemusi Eestiga, saab kinnitada, et sarnase riskitasemega fondid saavutasid eelmisel aastal mõlemas riigis üsna sarnase tulemuse.

Ka inflatsiooninäitajates ega fondide tasumäärades ei ole selliseid erinevusi, mis selgitaks nii märkimisväärset reaaltootluse vahet. Seega ei peitu põhjus fondihaldurite erinevas suutlikkuses ega ahnuses, vaid milleski muus.

Süvenedes OECD metoodikasse, võib märgata, et tulemust mõjutab olulisel määral pensionifondide portfellide struktuur. 2019. aasta oli aktsiaturgudele soodne, mistõttu parem tootlus kujunes riikides, kus pensionirahast suurem osa oli investeeritud aktsiatesse ja teistesse riskantsematesse varadesse.

Kui Leedus investeeriti 75% pensionisäästudest aktsiaturgudele, siis Eestis oli vastav näitaja vaid 40%. Ilmselgelt ei suuda sellised portfellid aktsiaturu tõusuaastatel omavahel võistelda.

Leedu noored investeerivad riskantsematesse varadesse

Niivõrd suured käärid aktsiainvesteeringute osakaaludes tulenevad Leedus läbi viidud pensionireformist. Eesti kogumispensioni süsteem alustas 2002. aastal väga ettevaatlikult ning seadus ei lubanud kogujatel valida suurema aktsiaosakaaluga fonde.

Leedu seevastu lahendas selle küsimuse 2018.-2019. aastal toimunud pensionireformiga.

Leedu reformiga muudeti senised fondid nn elutsüklifondideks. Vastavalt inimese vanusele liigutati tema säästud sobiva riskitasemega fondi ja vanuse kasvades muudetakse investeerimisriski sujuvalt väiksemaks.

Näiteks 20-40-aastaste pensionikogujate fondis on aktsiate osakaal üle 90% (mis on suurema tootluse potentsiaaliga), seevastu 65-aastaste pensionivara fondis on aktsiaid alla 20% (kogutud säästud väga ei kasva, kuid ka kaotamise tõenäosus on väiksem).

Kui varem investeeris Leedu sarnaselt Eestiga suure hulga pensioniraha võlakirjadesse, siis reformiga suunati jõuliselt inimeste valikuid ning tõusis märkimisväärselt aktsiate osakaal.

Kui Leedus panustavad kõik alla 30-aastased noored fondidesse, mille aktsiate osakaal on keskmiselt 93%, siis Eestis on tuhandeid noori, kelle pensionisäästud lähevad konservatiivsematesse fondidesse.

Mida saad teha Sina, et oma pensionifondi võimalikult tõhusalt kasvatada?

  1. Kontrolli, millisesse fondi lähevad Sinu kohustusliku II pensionisamba maksed. Hetkel on küll riigi sissemaksed ajutiselt peatatud, kuid kogumine jätkub. Ole kindel, et raha on just Sulle sobivas fondis ning jätka sissemakseid, nagu teeb seda SEB kliendiuuringu* põhjal 75% kogujatest;
  • Uuri, milline on Sinu fondis aktsiate osakaal. Kui oled veel kuni 40-aastane, siis vali võimalikult suure aktsiate osakaaluga fond. Põhjus on lihtne: aktsiaturud jõuavad Sinu pensioniea saabumise eel veel piisavalt tõusta ja langustest taastuda ning sellest saavad ka pensionivarad kõige rohkem võita. Pensioniea lähenedes on võimalik fondi konservatiivsemaks sättida;
  • Ole järjepidev ja ära pelga kriise. Kriisid ja turgude kukkumine on osa majanduselust, mistõttu pole põhjust oma fondiosakuid paaniliselt müüa või vahetada. Skandinaavias on lausa kombeks jätkata pensionieas säästude paigutamist agressiivsematesse varadesse, sest elu on näidanud – majandus jõuab tänapäeval ka vanaduspõlves läbida mitu tõusu ja teenida omanikule olulist lisa.

*SEB kliendiuuringust selgus, et 74% vastanutest plaanib omapoolseid sissemakseid pensioni II sambasse jätkata. Enim oli II samba omapoolsete sissemaksete jätkamise mõttekuses kahtlejaid vene keelt emakeelena rääkivate elanike seas (35%).  SEB kliendiuuring viidi läbi mais 2020. Uuringule vastas 904 klienti. 

Eeltoodud teavet ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena.

Samuti ei või siin esitatud andmeid ja seisukohti käsitada pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Fondi varasem tootlus ja tegevus ei ole lubadus ega viide fondi tuleviku tootluse või tegevuseesmärkide täitmise kohta. Fondi investeerimisega kaasnevad riskid ja võimalused, mis võivad tuua nii kahjumit kui kasumit, investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud.

SEB pensionifonde valitseb  SEB Varahaldus. III samba kindlustustooteid pakub SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal. SEB Life and Pension Baltic SE Eesti filiaal ja SEB Pank vahendavad SEB Varahalduse pensionifonde.

Enne investeerimisotsuse tegemist palun tutvuge hoolikalt toote kohta avalikustatud teabega, sh tingimuste ja fondi prospektiga. SEB toodete kohta leiate teabe SEB kodulehelt www.seb.ee, teiste fondide kohta www.pensionikeskus.ee. Vajadusel registreeruge nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.

Märksõnad: , , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.