Raha kogumine ei ole vaid eriti tubli inimese tegevus – see on tegelikult finantshügieen, millega saab end kindlustada ootamatuste, nagu näiteks haigus, töökaotuse, täiendavate väljaminekute või muu sarnase vastu.
Kaalu riske ja sea eesmärgid
Esimene finantshügieeni reegel on mõelda oma eesmärkidele, samuti sellele, missugused ootamatused võivad ette tulla ning kui suur summa peaks eesmärkide saavutamiseks ja ohu maandamiseks tagavaraks olema. Sellest lähtudes saab koostada igakuise kogumiseelarve.
Näiteks SEB panga andmete põhjal koguvad Eesti noored raha peamiselt kodu ostmiseks (umbes 40%), reisimiseks (25%) ja auto ostmiseks (10%).
Kuid õnneks on Eestis popp koguda ka isiklike eesmärkide täitmiseks ja riskide maandamiseks – selleks kogub raha sõltuvalt segmendist 15–35% kogumisega tegelevatest noortest ja see on tõesti hea eeskuju.
Regulaarselt paneb raha kõrvale aga umbes 80% kõikidest noortest ning sellega alustab ligi pool kogujaist juba enne kooliea saabumist.
Kuldreegel säästmiseks
Säästmise kuldreegel on see, et igakuisest sissetulekust võiks panna kõrvale umbes 10%, ootamatult sülle sadanud rahast aga 30–50%.
Eelarved on muidugi erinevad, kuid loogika on siin lihtne: mida piiratum on eelarve, seda suurem kontroll peab valitsema igapäevaste kulutuste üle ja iga kogutud summa on kasuks.
SEB-s tehtud uuringu järgi paneb Eestis 11% noortest kõrvale üle 100 euro kuus. 35% noortest aga kogub kuus varuks kuni 20 eurot. Ja loomulikult on ka see kiiduväärt pingutus.
Mis aitab reel püsida?
Seatud eesmärke aitab saavutada iseenesest mõistetavalt väikeste, emotsiooni ajendil ja läbimõtlemata tehtud ostude vältimine. Just pisikesed „ohutud“ emotsiooniostud on need, mis teevad planeerimise keeruliseks ja viivad sageli eelarve tasakaalust välja.
Õigel teel aitab püsida näiteks see, kui proovida pidada paari kuu kestel põhjalikku eelarvet, kuhu panna kirja absoluutselt kõik kulud. See annab üsna hea pildi asjade tegelikust seisust.
Samas, võib lähtuda ka eesmärkidest. Kui näiteks on soov lähima aasta jooksul koguda raha uue MacBook’i ostuks (1500–1900 eurot), siis peab igas kuus kõrvale panema umbes 125–150 eurot. Kui selgub, et näiteks bensiinijaamast sageli kaasa ostetava kohvi peale kulub kuus 30 eurot ja sealt annaks säästa, on neljandik vajalikust summast justkui juba leitud.
Kindlasti peab aga vaatama, kuidas teelt kaasa ostetud kohvile asendus või odavam alternatiiv leida. Kas näiteks saab osta ägeda termose ja võtta kohvi kodust kaasa?
Või juua kohvi hoopis kontoris? Iga väikest rõõmu ei ole soovitatav endale keelata, sest kõigepealt peab kogumisega tegelev inimene olema õnnelik, vastasel juhul võib karmides raamides püsimine olla liiga keeruline ja kaugele see ei vii.
Viimastel aastatel on õnneks Eestis näha olnud, et noorte sissetulekud on kasvutrendis. Kuid seda tähtsam on jälgida nii kulutuste kui ka kogumiste poolt – see lisab kindlustunnet ja loob aluse edaspidiseks edukaks finantstoimetamiseks.
Selleks, et toetada oma kliente säästude loomisel, käivitas SEB oma mobiilirakenduses uue kogumise funktsiooni.
Kogumiseks on võimalik seadistada kuni viis eesmärki, millele saab visualiseerimiseks foto lisada ning seada nii eesmärgi saavutamise perioodi kui ka igakuiste sissemaksete suuruse. Lisainfot uue kogumisfunktsiooni kohta saab lugeda siit: https://www.seb.ee/mobiilipank.
