Kaks teadlaste rühma,Washingtoni ülikoolist ja Microsoftist ningIllinois’i ülikoolist on demonstreerinud, et DNA molekule saab kasutada andmete arhiveerimiseks, kirjutas The New York Times. Selle meetodi abil saakskogu maailma digitaalse informatsiooniumbes üheksas liitrisDNA lahusessalvestada.
DNA ehk desoksüribonukleiinhape on elusorganismides pärilikku informatsiooni kandev molekul, kus info on salvestatud nukleotiidide järjestusena. Sarnaselt on DNA nukleotiide järjestades võimalik salvestada ka muud informatsiooni.
DNA kasutamist digitaalsete andmete kandjana on uuritud juba mitmeid aastaid. Uute uuringute eripära on selles, et teadlased suutsid suurest salvestatud andmemahust kätte saada spetsiifilise info. See on oluline kuna DNA-st info lugemine on väga aeglane. Nii ei ole mõistlik ühe faili kätte saamiseks lugeda kogu salvestatud infot.
Illinois’i teadlased salvestasid DNA-sse kuue ülikooli Vikipeedia artiklitest valitudinfo ja muutsid siis spetsiifilisi lõike nendes tekstides. Washingotini ülikooli ja Microsofti teadlased salvestasid DNA sisse aga hoopis neli väikest pildifaili ja noppisid need individuaalselt jälle välja. Kogu protsessi käigus tekkis vaid üks viga.
DNA kasutamine andmekandjana on huvitav kuna selle andmetihedus on oluliselt suurem kui praegu levinud andmesalvestusvahenditel. Näiteks võtaks miljon terabaiti infot enda alla vaid ühe liivatera suurusesse ruumi.
DNA eeliseks on ka see, et info püsib seal stabiilsenasajandeid. Kui praegu on DNA kirjutamiseks ja lugemiseks kasutatavad meetodid veel kallid ja suhteliselt aeglased, usuvad teadlased, et DNA-d kasutavatel andmekandjatel on tulevikku.
Avafoto:Shaury Nash/Flickr
