Siin on iselugeja: Elisa pani Eesti keele roboti tuhandeid raamatuid inimestele ette lugema

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
elisa_raamat.jpg

Elisa tuli eile Eestis välja teenusega Iselugeja, mis lihtsustatult öeldes on on kõnesüntesaator, mis loeb kasutajale raamatuid ette, et ta neid enam ise lugema ei peaks.

Elisa erakliendiüksuse juhi Andrus Hiiepuu sõnul on iselugeja suunatud väga erinevatele sihtgruppidele: näiteks väikelastele, kes veel soravalt lugeda ei oska ning teismelistele ja täiskasvanutele, kes soovivad lugemise ajal teha trenni või sõita autoga. Lisaks on see võimalus eakatele ning vaegnägijatele, kes lihtsalt lugeda ei näe.

Eesti Keele Instituudi ning Elisa koostöös valminud Iselugeja ei konkureeri veel professionaalsete näitlejatega.

“On aja ja meie tahte ning panuse küsimus, kui ka sellised asjad võivad hakata konkureerima inimeste poolt loetud tekstidega,” rääkis Hiiepuu ja lisas, et industriaalühiskonnast tulles on järgmine megatrend automatiseerimine ning et üks loomulik osa tehisintellekti arendamisel on suhtlus.

Eesti riigi roll oleks tema sõnul ka see, et tulevikus toimuks suhtlus masinatega ka eesti keeles. Iselugemise teenus on esimene samm, kus piltlikult öeldes astutakse uude ajastusse.

Päris inimeste hääled

Eesti Keele Instituudi vanemteadur, kõneuurimise ja kõnetehnoloogia osakonna juhataja Meelis Mihkla ütles, et kõnesüntesaator põhineb reaalselt salvestatud inimhäältel. Rakenduses meeshäält esindava kõnesüntesaator Meelise ning naishääl Pille valmistamiseks kasutati tuhandeid lauseid, mille lugesid sisse erinevad näitlejad, raadiodiktorid, kuid ka treenimata häälega inimesed. Nende põhjal lõid teadlased kõnemudeli, millel Iselugeja põhineb.

Kuula siit, kuidas süntesaator raamatut ette loeb:

Samas on kõnesüntesaatori loomisel ja eesti keele juures mõningaid raskusi valmistavaid aspekte.

“Eesti keele kirjalik tekst tundub eestlasele väga kerge, kuid mitte-eestlasele ja ka kõnesüntesaatorile valmistab see raskusi,” rääkis Mihkla. “Meil ei ole näiteks teine või kolmas välde kirjalikult eristatav.”

Lisaks välteprobleemile ei oska täna Iselugeja hääldada välismaiseid nimesid. Mihkla sõnul probleemiga küll tegeletakse, kuid hetkel säärast funktsionaalsust Iselugejas ei ole, nii et see võib kuulajat mõnevõrra häirida.

Kõigile ja tasuta

Elisa Raamatu rakenduses olevat Iselugejat saab panna kõnelema nii mees- kui naishäälega ning kõnekiirust saab muuta. Elisa uute teenuste juht Kertu Kriisk rääkis, et korraga sünteesitakse valmis viis lauset. See tähendab, et kasutajal on võimalik teksti edasi ja tagasi kerida täpselt samamoodi nagu iga teist audioraamatut lugedes.

Kõnesüntesaator laetakse seadmesse koos rakendusega, seega ei pea pärast raamatu allalaadimist seade olema internetti ühendatud, kuna sünteesimine toimub otse seadmes. Kõnesüntesaator edastab heli 48 000-kilohertsise sagedusega ja 16-bitise bitisügavusega.

Iselugeja on täna kõigile kasutajatele juba kättesaadav läbi Elisa Raamatu äpi. Kriiski sõnul on iselugejat võimalik kasutada kõigi Elisa Raamatus täna eksisteerivate raamatutega, samuti on funktsioon automaatselt saadaval uute raamatute puhul. Ajal, mil Eestis on avalikult kättesaadavad vaid paarsada audioraamatut, pakub Iselugeja võimalust muuta audioraamatuks kõik üle 2000 Elisa Raamatu virtuaalses lugeris asuva raamatu.

Avafoto: Elisa

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.