Facebooki külastades ei tea keegi täpselt, kus kohas geograafiliselt ja juriidiliselt tema andmed asuvad. Ent Facebook on USA ettevõte ja eurooplastena näoraamatut sirvides peab olema selge, et kuhuiganes serverisse me andmed ka ei salvestuks, peab nende töötlemisel austama Euroopa andmekaitsereegleid.Suure juriidilise tühimiku tõttu pole aga selles praegu mingit kindlust.
Euroopa riikide andmekaitseinspektsioonid (AKI-d) andsid mullu ultimaatumi jaanuari lõpuks selgus majja saada, võttes muidu tarvitusele kõikvõimalikud meetmed ja jõuvahendid – ent tänasega on käes juba veebruar.
15 aastat kehtinud Safe Harbour tühistati
Põhimõtteliselt oleks Euroopa 28 liikmesriigi AKI-l õigus üle Atlandi käiv andmevahetus seisma panna. Kuidas see häiriks Google’i, Facebooki või teiste USA internetifirmade teenuste kasutamist Euroopas, ei kujuta keegi ette. Õnneks ei ole Politico teatel AKI-d nii radikaalselt veel meelestatud ja annavad ilmselt armuaega, kui õiguslik kokkulepe on sündimas.
Kogu skandaal sai alguse mullu oktoobri alguses, kui Euroopa Liidu kohus langetas otsuse Austria juuretudengi Max Schremsikaebuses Facebooki vastu. Kohuskuulutas tühiseks nn Safe Harbouri leppe, mille alusel Facebookid-Twitterid-Google’id on saanud 15 aastat rahulikult Euroopas tegutseda.
Nii ongi Brüsseli ja Washingtoni ametnikud “töötanud palehigis uue turvalise sadama lepingu sõlmimiseks, seni vaid väikeste edusammudega,” nagu kirjutasPoliitika.guru. Ent tulemust veel pole.
Meeting @PennyPritzker @wef: I am confident we are able to reach an agreement on #SafeHarbor #Davos2016 #EUatDavos pic.twitter.com/jad9CYoChg
— Andrus Ansip (@Ansip_EU) January 21, 2016
Suurim takistus on olnud julgeolekuküsimus ehk kuidas üle Atlandi liikuvate andmete puhul kontrollida, kas ja kuidas luureagentuurid neile ligi pääsevad. Sellega koos on otsitud võimalust anda Euroopa kodanikele õigus oma privaatsuse riivamise üle kaebusi esitada USA-s.
Killustatud internet: Hiina, Venemaa… ja Euroopa
Kogu senise Safe Harbouriüks ilmne tulemus on see, et internetifirmad peavad rohkem või vähem oma andmeid majutama Euroopas, mis tähendab näiteks siin nõudluse suurenemist andmekeskuste või pilveteenuste järele. Ent kui uut kokkulepet ei tule, vähendab see laiemas plaanis internetiettevõtete konkurentsivõimet ja “killustab” internetti, muutes Euroopa sarnaseks enklaaviks nagu näiteks on endast juba ehitanud Hiina või Venemaa.
Mis kõige tõenäolisemalt juhtuma hakkab, on "tüüpiline EL-i mögin”, nagu väljendus üks analüütik Quartzile. See tähendab, et veebruari alguseks pole uut Safe Harbour kokkulepet sõlmitud ja õiguslikku selgust mitte, kuid ka AKI-d venitavad oma “karistusoperatsioonidega”. Bürokraatia käib edasi.
Parim viis meenutamiseks, kui palju meie kasutajatena internetifirmadele maksma läheme, on vaadata nende majandustulemusi. See näitab ka seda, kui palju reaalset raha on ettevõtetel juriidilises segaduses kaalul.
Kõige eesrindlikum on andmete rahakskeeramisesmuidugi Google, kes teenib iga inimese pealt ligi kümme korda rohkem kui näiteks Facebook või Twitter.
Foto:Nick Karvounis
