Riigikogu võttis eile 88 poolthääle ja ühegi vastuhääletavastu seadusemuudatused, mis lihtsustavad e-residendiks saamist, muudavad e-teenused kasutajasõbralikumaks ning pakuvad nii e-residentidele kui Eesti elanikele võimaluse avada pangakonto kontorisse tulemata.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse, krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt on võimalik näiteks avada pangakonto, suheldes panga esindajaga läbi videokõne. Isiku tõendamiseks on endiselt vaja ID-kaarti või oma koduriigi isikuttõendavat dokumenti, kuid konto avamine muutub sedaviisi paljumugavamaks.
Läbi kommunikatsioonivahendite tehtud isikutuvastuse korral kehtivad ka mõned piirid. Eraisikul on võimalik ühes kuus raha üle kanda summas kuni 10000 eurot, juriidilisel isikul aga 25000 eurot.
E-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus ütles Geeniusele, et uus seaduseelnõu aitaboluliselt edasi e-residentsuse eesmärki luuaasukohast sõltumatut ettevõtluskeskkonda.
"Kui kõigepealt pidi e-resident kaks korda Eestisse sõitma, et üldse e-residendiks saada, siis nüüd on see võimalik läbi välisesinduste ja veebipõhise taotluse," rääkis Korjus."Kuid seejärel jäi ikkagi õhku see, et inimene pidi sõitma Eestisse, et avada pangakontot. Uus juulis jõustuv seadusemuudatus võimaldab ka pangakontoveebi teel hankida." Talisas, et eelnõu on üks viimaseid lülisid asukohast sõltumatu ettevõtluskeskkonna loomisel.
Korjus ütles ka, et läbi e-lahenduste loodud isikutuvastus on varasemast ka hulga turvalisem.
"Kui senisai pangakontot läbi ühe kohtumise telleriga kinnitada, siis nüüd toimub see läbi audiovisuaalse lahenduse, mille kaudu peetud vestlus salvestatakse," ütles ta."Teenusesse sisenemine toimub e-residendina, lisaks on pankade poolt lisaks tehtud ka hoolsusmeetmeid, rääkimata riigi poolt tehtud taustauuringust ning salvestatud sõrmejälgedest."
"See on hea näide sellest, kuidas riik ja erasektor on järjekordselt teinud Eestis koostööd," lisas Korjus.
Avafoto: Scanpix
