Geenius avaldab droonifotograafi Kaupo Kalda juhised külma ilmaga drooni lennutamiseks. Artikkel on algselt postitatud Kaupo Kalda blogisse.
Kui ma üleeelmine aasta sombuse talvega sisuliselt drooni ei lennutanud, siis viimastel aastatel olen seda teinud üsna palju, enamasti küll tellimustöödena. Selle käigus olen tasapisi õppinud külmaga lendamist mõistma, hankinud natuke varustust. Kõik kindlasti veel ei tea, aga jagan seda mida tean.
Üldiselt külmaga lennata saab, lendasin mina ja ka paljud teised -18’C juures ka. Sellega kaasneb aga hulk “sümptomeid”, millest enamus on “ravitavad”.
Isekülmetamine
Kere. Esiteks hankisin Didriksonsi parka, pika jope. Hawaii Expressist. See oli küll ca 300€ mälu järgi, aga see on pikaajaline asi. Võibolla 10 aastat. Jope on tõesti uskumatult soe võrreldes tavalise sulejope või mantliga.
Jalad. Kui jalad on külmad, siis on kogu kere külm. Hästi soojad saapad on muidugi üks võimalus. Aga kas teadsite, et on olemas ka akudega töötavad soojendusega sisetallad (otsi “heated insoles”)? Puldiga. Või äpiga. Lahe. Mul on umbes sellised, puldiga ja need peaks hoidma päkad 4-5 tundi ca 40-kraadises soojas. Laetakse USB-kaabliga. Kuna praegu pole suurt külma olnud, siis pole veel testinud, aga kodus töötas. Need saab parajaks lõigata, aga natuke peab ruumi saapas olema, sest nad on tallast umbes 1 cm paksused.
Sõrmed. Siin on erinevaid variante. Kui pole megapakane, siis mul on üsna õhukesed villased nutikindad, mis on piisavalt õhukesed, et suudad drooniäpis nuppudele pihta saada, aga liiga õhukesed, kui on -20’C. Siis kasutan paksemaid nahkkindaid, mille mökerdasin kokku Nanotips möglaga (must küünelakilaadne vedelik) ning mis tegid mu nahkkinnaste sõrmeotstest nutitundlikud.
Lisaks on olemas ka soojad muhvid drooni pultidele. Ma ühe tellisin endale, aga kahjuks Dji pult sinna sisse siiski ei mahtunud. Tean, et mitmed profid Eestis ja eriti Soomes kasutavad muhve.
Ning lõpuks jalas suusapüksid, all meriinovillane soe pesu. Kah Hawaii Expressist hangitud.
Alati on võimalik ka soojas autodes istudes drooni juhtida, kui levi seda võimaldab ja püsib silmside drooniga.
Droon ja vibra
Vähemasti Dji Phantom ja Inspire 1 hakkavad suure külmaga vibreerima ning see kandub kaamerasse, mistõttu pildid lähevad uduseks. Seda näed kohe sellest, et kui droon hõljub su ees, siis kaamera tudiseb kõvasti.
Arvasin, et sellega peabki leppima, et droon läheb jäigaks, aga ei pea. Tuleb välja, et peab muutma “Gain” seadeid äpi seadete kaudu, 100 pealt 80-90 peale, välja arvatud “vertical”.
Siiski võid täheldada, et pikemaajaliselt võib kaamera/gimbal siiski natuke trikitama kukkuda, ilmselt optika ja liikuvad osad lähevad “kangeks”.
Droon ja akud
Jällegi räägin Dji toodete kogemusest. Esiteks Dji droonid ei kipu lendama, kui akud on alla teatud temperatuuri. Juba alla 15’C hakkab äpp hädaldama, aga mingist temperatuurist alates keeldub droon käivitumast. See on selleks, et ei juhtuks halvimat, kus aku lõpetab külmumise tõttu lennu ajal töötamise. Dji on seda tarkvaralist piirangut just viimasel ajal tõhustanud, lisaks keerab ta külmaga drooni “tuimemaks”, et liigselt akule ei hakkaks ja pinge ei kukuks alla kriitilise. Aku peab soojaks minema käimise ajal, et toimiks vajalik protsess.
Seega hoia akud soojas. Mina hoian tihti automootori käimas, et akud salongis püsiksid soojad. Kui autot pole lähedal, siis pakin nad oma fotokotti kanga vms. Lühiajaliselt see toimib. Lisaks kasutan spetsiaalseid pehmeid soojenduskleepse oma Inspire drooni akudel. Phantomi puhul pole neid vaja eriti, kuna aku on suletud korpuses, Inspire akud on aga vastu õhku. See hoiab ära selle, et aku liigselt jahtub ja külmumise tõttu end näiteks lausa välja lülitab (see oht on ka).
Arvesta ka, et külmaga on akude kestvus väiksem, lennuaega vähem. Paarkümmend protsenti vast.
Muide just tulin selle peale, et ülalmainitud akudega sisetallad vastu drooni asetatuna ja keeratud millegi sooja sisse võiksid anda ka arvestatava vastupidavuse, kui enne lendu akud muidu jahtuma kipuvad. Hea mõte.
Droon, niiskus, jää
Eestis on juhtunud olukord, kus droonilennutaja läks lendu natuke üle 0-kraadisel temperatuuril niiskes rabas ning droon kukkus alla, sest samal ajal temperatuur langes alla nulli ja propelleritele tekkisid rohked jääkristallid, mis võtsid neilt ära kandevõime.
See võib nulli lähedal juhtuda ka niisama, kuna kiiresti liikuv õhk propellerite ümber hõreneb ja jahtub. Õnneks maandus koper laperdades rabajärve jääkihil ning osaliselt sai kannatada nii kaamera kui droon. Loo moraal on: ole ekstra ettevaatlik 0-kraadi lähedastes tingimustes, kus on palju niiskust, mis võib kohe jäätuma hakata. Näiteks udu mere kohal külmaga.
Siis võib ära kaduda kandevõime. Lenda ettevaatlikult ja ära roni kaugele. Väidetavalt on olemas ka mingi sprei või õlilaadne vedelik, millega propellereid määritakse, aga mul pole selle kohta täpsemat infot.
Mobiiltelefon
See pole küll vist kõigi telefonide probleem, aga iPhone’id oma alumiiniumist korpuses kipuvad käredama pakasega veerand tunniga pildi taskusse panema. Aku lihtsalt läheb nii külmaks, et kaitsemehhanism lülitab telefoni välja. See ei ole meeldiv, kui sul droon õhus on ja ekraanilt seda juhtida püüad. Kusjuures hiljem soojenedes ärkab telefon jälle üles ning aku polegi tühi.
Selle mure vastu on mul seksikas telefonimuhv. Ma pole kestvustesti teinud veel, aga kindlasti pikeneb oluliselt vastupidavus külmale. Hoiatan, eriti meesterahvaid, et sellise “kristallide ja südametega” muhviga ringikäimine tekitab nokkivaid küsimusi :)
Lõpetuseks tasub ka seda klippi vaadata:
Fotod: Kaupo Kalda, tootjad
