Proovime rahakotte, mis kaitsevad NFC pangakaarte võõraste sensorite eest

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
5.jpg

Meie rahakottidesse sigineb üha rohkem pangakaarte, mille sees on raadiokiip. Nendelt kaartidelt andmete lugemiseks ei pea neid pistma kuhugi masina sisse, vaid piisab näiteks kaardi kassaterminali peale asetamisest. Tegu on NFC (near field communicationsehk lähiväljaside) tehnoloogiaga.

Esimene selline Eestis massidesse jõudnud kaart oli Tallinna roheline Ühiskaart, sel aastal hakkas kontaktivabu kliendikaarte inimestele andma Rimi ja sama toetab ka uueEesti mobiilipangaPocoPay kaart.

Kontaktivaba kaart on turvaline, aga igaks juhuks võiks riskid maandada

Juba mitu aastat tagasi ühiskaardi kasutusele võttes avastati, et kaartidelt sai esialgu raha näpata, kuigi inimese taskust midagi ei varastatud. Kurikael pidi lihtsalt kaardi andmeid lugema, misNFC kaardi puhul tähendab teatud distantsilt kaardi skanneerimist. Toona oli tegu piletisüsteemi veaga, kuid turvauurijad on ka muidu uurinud NFC tehnoloogia nõrkusi.

Ükski kontaktivaba kaart ei tähenda automaatselt, et iga pätt saaks kaugelt kaardi andmeid lugedes midagi paha teha. Aga kui igaks juhuks on soov riskid parem maandada, siis oleks lahendus mõeldaNFC- ja üldse raadioside-kindla rahakoti peale.

Tuleb välja, et Eestis on lausa veebipood, mis selliseid rahakotte müüb: kukkur.ee. Küsisime neilt prooviks paar mudelit, et kontrollida, kuidas need NFC skännimise eest kaitsevad.

Proovime, mida rahakotis olevalt kaardilt välja lugeda saab

Kõigepealt minu vana rahakott. See pole eriti stiilne ega turvaline, kuid emotsionaalse väärtusega. Aga ma oleks väga üllatunud, kui see kaitseks rahakotis olevaid kaarte mõne NFC antenniga seadme eest. Teen katset ühe tavalise Androidiga telefoniga, kus töötab NFC siltide lugemise äpp.

Proovime, mis juhtub, kui ma NFC toega telefoniga üle rahakoti libistan. Käibki piiks!

Nagu arvata oli, tundis telefonis olev NFC äpp ära rohelise ühiskaardi. Äpp ütleb, et tegu Mifare Classic tüüpi kaardiga – jah, kõik klapib, just see Ühiskaart ongi.

Proovime nüüd ühte rahakotti, mis peaks kaarte sellise skännimise eest kaitsma. Tegu on mudeliga Stockholm v2, mille sisse mahub umbes kümmekond kaart.

Väljaspoolt on tegu sellise ilusa türkiissinise rahakotiga ja see on muide ka vee- ja tolmukindel. Seepärast pidi see kukkur.ee tegijate sõnul olema eriti populaarne sportlaste seas.

Kohe kontrollime, kas see võiks peale minna katurvateadlikele inimestele. Võtame jälle telefoni välja ja hakkame kaarte skanneerima, aga telefon ei liiguta pikslitki. Vaikus.

Proovime ka ühte teist veidi nooblimat rahakotti, mis tegelikult võiks olla pigem kaardihoidja. Selle nimi on iMOSSi ja tegu on põhimõtteliselt metallraamiga, millemõlemal pool on kummipaelad, mille vahele saab pista kaardid. Muide, raami küljes on ka pudeliavaja.

Kuna siin pole kaasi, mille vahele kaardid peituda saaks, on iMOSSi tegijad mõelnud välja omapärase lahenduse. Selle kaardihoidjaga tuleb kaasa RFID Shield ehk raadiosignaalide kilp. See on täpselt tavalise krediitkaardi mõõtu must plaat. Nüüd tuleb lihtsalt see kilp hoidjasse kõige välimiseks asetada ja…

…ja telefon ei loe kaartidest mitte mingit raadiosignaali välja.

Niisiis on selge, et mõni rahakott on turvalisem kui teine ka juhtmevabal ajastul. Meie testis olnud rahakotid maksid 40-50 eurot ja kuigi meistrimehed võiks tegelikult ka Faraday puuri põhimõttel toimiva kukru ise ehitada, siis on need NFC-kindlad rahakotid ja kaardihoidjad üllatavalt stiilsedki.

Fotod: Hans Lõugas (Geenius.ee)

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.