Pangaliit korraldas rahatarkuse kuu raames võistluse, et leida nimi uuele kaardimaksele, mis toimub ilma kaarti terminali sisestamata. Kõige enam hääli sai “viipemakse”, mille pangad ka kasutusele võtavad.

Nimevõistlus korraldati Facebookis, midakülastati kokku 2805 korda ja440 inimesthääletas või soovitas nimekuju kontaktivabale maksele japangakaardile,ütles pangaliidu tegevjuhtKatrin Talihärm.

"Domineerivalt tõusis nii pakkumistes kui hääletustulemustes esile nimekuju, mis sisaldas viidet viipamisele," lisas ta.Näiteks pakuti: Viib, Wiib, Viibe, Wiibe, Viibekas, Viibi, Viibik, Viibu, Viibuti, Viidetasihkar, Viiip, Viip, viip, viipar, Viipekaart, Viipekas, Wiipekas, Viipemakse, viiper, Wiiper, Viiperkaart, Viipi, viipkaart, Viipler, Viipmaks, Viipo, viips, viiptouch.

Pangaliidu teatel hakkavad Eestis tegutsevad pangad viipemakse võimekusega kaarte oma klientidele väljastama aasta teises pooles, mõni aga ka varem. Aasta jooksul avatakse viipemakse tugi ka paljudes Eesti kauplustes ja söögikohtades.

Viipemakse tegemiseks piisab kaardi asetamisest makseterminali vastu, kaardi ja terminali vahel luuakse hetkega raadioside NFC tehnoloogiaga. Kümnest eurost suurema makse korral tuleb sisestada ka PIN-kood. Sellest väiksemaid tehinguid saab teha ka PIN-koodi sisestamata, kuigi turvalisuse huvides on seda pisteliselt siiski vaja.

“Viipekaardi kiip on turvaline, seda saavad lugeda vaid spetsiaalsed seadmed, mille kasutamiseks on vajalik leping pangaga. Seega ei saa keegi pahatahtlikult teie kaardilt raha maha võtta, võimalik ei ole ka poekassast mööda jalutades kellegi teise arve kogemata maksmine,” selgitas pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk.

Viipemakseid saab peagi tegema hakata enamikus makseterminalidest ning need on tavapärastest kiiremad ja mugavamad. “Tulevikus lisanduvad ka võimalused maksta poes mobiiltelefoniga või nutikella abil,” lisas Nurk.

Eestis moodustavad alla 10-eurosed maksed enam kui 60% kaardimaksetest.

Foto: ekraanipilt