Foto: Finnair on oma uued lennukid varustanud suhteliselt töökindla satelliitühendusepardainternetiga, millega meil õnnestus rahumeeli taevas IP-kõnesid teha (nt Facebook Messenger või Apple FaceTime kaudu).”Airplane mode” ei tähendagi enam internetita olemist.

Kui maa peal lubatakse meile üha uusi võimalusi 5G mobiilside, isesõitvate autode või tehisintellekti näol, siis võib olla raske kujutleda, et kameie pea kohal kihutavaid lennukeid ootab ees kiirem internetiühendus ja muud uuendused. Tallinnast sajakilomeetri kaugusel on sinivalge Soome lennufirma Finnair käima lükanud suurema digitaliseerimise, mis lendamise mitmel rindel infotehnoloogiaga seob.

Finnairichief digital officerKatri Harra-Salonenmöönabmuigega, et täeistiIT-firma Finnair veel pole, kuid rõhutab, etdigitaliseerimine peab kindlasti olema osa firma strateegiast. “Me peame igalt poolt otsima võimalusi, mida digitaliseerimine meile annab,” ütleb ta.

Mida see siis tähendab?

Finnairi lugu on mõnes mõttes pöördeline, sest lennundusäris pole viimased aastakümned olnud lihtsad kellelegi. Keerulistes oludes Finnairi juhid leidsid ilmselt gloobust vaadates midagi sellist, mida me Google Mapsilt ei näe: Aasiasse lennata onsuure osa eurooplaste jaoks otsem läbi Soome kui näiteks läbi Frankfurdi. Kui oma kodulinnast Euroopas teha üks “ots” suurde lennujaama, kust siis edasi Aasiasse lennata, siis mõistlik on valida selleks suureks lennujaamaks juba õiges suunas olev Helsingi. Nii alustas Finnair oma Aasia strateegiat. Kuigi veel loetud aastad tagasi koondas Soome ettevõte töötajaid ja tõmbas kulusid kokku, siis ühel hetkel hakkas see Aasia strateegia end ära tasuma. Firma teatas mullu kasumist ja saab lubada endaletõsiselt innovatsiooniga tegelemist.

Ühest küljest väljendub see lennukites endis. Finnair on esimene Euroopa lennufirma, kes lendab uute Airbus A350-tega (alles detsembris sai teise kompaniina oma A350 kätte Lufthansa). Tegu on moodsa lennuvahendiga, mis koosoma tulise rivaaliBoeing 787 Dreamlineriga on esimesed suured reisilennukid, mis on ehitatud näiteks süsinikkiust kerest. Kergemad, kütusesäästlikumad, parema õhurõhuga ja madalama müraga lennukid lendavad Finnairil peamiselt Aasia suunal, aga mõni ka SoomestLondonisse või Brüsselisse.

Nende Airbuside sees on näha ka seda digitaliseerimist, millestHarra-Salonen räägib. Näiteks on kõikAirbus A350-ed juba tehasest tulles varustatud seadmetega, mis pakuvad satelliitide abil pardainternetti.

“Euroopat katab 82 satelliiti, mille levialas on [lennuki] internetiühenduse kiirus 1 gigabitt sekundis,” ütleb Harri Valkama, kes tegeleb Finnairi lennukite meelelahutus- ja infosüsteemidega. Tegelik internetiühenduse kiirus lennuki salongis istuva reisija telefonis või arvutismuidugi selline pole. Kiirus sõltub Valkama sõnul sellest, mitu lennukit ühe satelliidi levialas on, mitu inimest lennukis internetti kasutavad ja nii edasi. Halval juhul võib ühendus venida nagu tigu, aga heal juhul on ühendus ligi 8 megabaiti sekundis.

Et tema väidet kontrollida, proovimelennul Helsinki–London–Helsinki internetti eri moel ja veebi sirvimiseks piisab sellest täiesti. Ent ka telefonikõned üle mõne VOIP rakenduse (Facebook Messenger, Apple FaceTime) töötavad nii hästi, et kõne teine pool ei saa absoluutselt aru, et ta räägib hetkelEuroopa kohal lennukis oleva inimesega.

Pardainterneti hinnad: onheldemaid ja kitsimaid pakkujaid

Kuigi USA lennukompaniid on mõnes mõttes pardainterneti pakkumise osas Euroopast ees, tulevad siinsed lennufirmad usinalt järgi ja interneti kasutamine õhuslennukispole enam eriline haruldus. Ega ka luksus hinna mõttes.

Finnair küsib kogu lennu kestvainterneti eest 15 eurot, mis eriti kauglendudel on päris soodne pakkumine. Alternatiiviks võtta tund aega ühendust 5 euro eest, äriklass naudib ühendust tasuta. Seejuures pole ühendusel mingit mahupiirangut. Lufthansa hinnad on pisut kallimad, 9 eurot tunni aja ja 17 eurotkogu lennu eest, kusjuures mahupiirangut pole. Iberia pakub näiteks tund aega ja kõigest80 megabaiti sisaldavat ühendust 9 euro eest, kogu lend 400 MB mahuga on 30 eurot. Kõige heldem on Euroopas Norweigan, kes pakub enamikel lendudel tasuta ühendust.

Tulemus on see, et internetti kasutatakse õhus üha rohkem. Harri Valkama sõnulliigutab iga Finnairi lennuk kuus keskmiselt 100 gigabaiti andmemahtu. “Aga satelliidid kuluvad ka ja neid uuendatakse, nii et 2018 peaksime saama teenuse uutelt võimsamatelt satelliitidelt,” ütleb Valkama ja lubab, et siis tõusevad ka ühenduse näiteajad. Satelliitide kulumise kohta ütleb ta kommentaariks, et ühe satelliidi tööiga on keskmiselt 20-25 aastat. Nõudlus ja pakkumine pardainterneti järele üha kasvavad ja soomlased plaanivadki jubakäesoleva aasta keskpaigaks varustada kõik kauglennudpardainternetiga, mis tähendab lisaks uuteleA350-le ka vanemaid lennukeid.

Finnairi kava digitaliseerimisega ei puuduta reisijaid ainult pardainterneti poolest. Kui Airbus tarnis soomlastele uued lennukid, otsustasid põhjanaabrid ise oma disainipartneri abiga luuameelelahutussüsteemi (in-flight entertainment ehk IFE), ja pardameeskonna jaoks äpid. Näiteks onAirbus A350-l timmitav LED valgustus, kus meeskond saab käima panna erinevad valgusmängud – väidetavalt läheb eriti Hiina turistidele peale värvilisivirmalisi imiteeriv lahendus. Muidu kasutatakse seda kauglendudel selleks, et signaliseerida magamamineku ja ärkamise aegu.

Valkama sõnul Finnair arendanud välja avatud platvormi, millega saab lennukis selliseid infosüsteeme omavahelkoos tööle panna. “Näiteks on meil ka salongis kuus makseterminali, mis põhimõtteliselt on Samsungi tahvelarvutid koos krediitkaardilugejaga. Need on samuti platvormi osad,” räägib ta.

Leidsime lennukist bugi: lennukompanii tutvub IT-firma elu pahupoolega…

Nii kipub moodne lennukompanii ikkagi väga IT-firmat meenutama. See kehtib kaprobleemide ja hädade suhtes. Kui näiteks reisijatele mõeldudmeelelahutussüsteemi on Finnairi arendajadteinud üllatavalt intuitiivse ja kiire, siis ühe istme juures Helsinki-Londoni lennul kippus see veidratel hetkedel hanguma. Peale filmide ja sarjade saab selle kaudu vaadata lennuki saba külge kinnitatud kaamera pilti, aga just seda vaadates kadus ekraani puutetundlikkus. Kõigi teisteümberkaudsete reisijatemeelelahutussüsteemid paistsid toimivat.

Kui seda juhtumit Valkamale mainime, tuleb ta näole äratundmisrõõm. “Jaa, see on üks viga, mida me jahtisime pikka aega. Veaparandus peaks järgmisel nädalal välja minema.” Tema sõnul olid nad sellest veast varemgi teateid saanud, kuid arendajatelise seda esile kutsuda ei õnnestunud. Vaevarikka otsimise järel leidsid nadkummitusliku bugi, mis tekkis teatud üksikutel juhtudel elektrivoolu kõikumisest siis, kui lennuk haakis end lahti lennujaamaterminali vooluvõrgust. Bugi tuvastamiseks ja esilekutsumiseksoli programmeerijatel sõna otseses mõttes vaja ühte lennujaama ja ühte Airbusi lennukit.

IT-arenduse mõttes teebFinnair palju iseja otsib selleks muuseas tööjõudu Eestist. Mullu teatas firma, et palkab 70 inimest tarkvaraarendaja, projektijuhti, teenusedisaineri ja teistele IT-arendusega seotud ametikohtadele.Katri Harra-Salonen ütleb, et päevad mööduvadki tööintervjuusidtehes.

Koostöö Apple’i ja IBMiga

Ent samas teeb firma koostööd ka tööstusharu gigantidega, näiteksApple’i jaIBMiga. Teatavasti kuulutasid maailma üks suurim äri-IT teenuste pakkuja IBM ja tarbijaelektroonika kuningasApple paar aastat tagasi välja partnerluse, mida juba siis nimetati meedias üheks “veidramaks paarikeseks kogu valdkonnas”. Idee on selles, et Apple oskab teha äärmiselt intuitiivseid seadmeid ja kasutajaliideseid, IBM aga erinevates ärivaldkondades vajalikke infosüsteeme. Kokku on kaks giganti välja lasknud üle saja erineva äpi, mis aitavad digitaliseerida selliseid valdkondi nagu pangandus, keemiatööstus, elektroonika, energeetika, valitsussektor, tervishoid, jaekaubandus ja muidugi lennundus. Kui äpid muudavad ja mõjutavadmeie isiklikku elu, siis muudavad äpid ka neid ärivaldkondi.

Äppide all lennunduses ei maksa mõelda kohe neist, mida me kasutame lennureisijatena (kuigi Finnairi äpp on lennukompaniide seas tõestiüks mugavamaid ja selle arendamist juhtivUlla Mäkikahma on väga rõõmus, et mullu said nad selle kinnituseks ka Red Dot disainiauhinna).

Finnair kavatseb Apple-IBM partnerlusest sündinud äppidega hoopislennukihooldusttõhustada. Hooldus on ohutuse mõttes ülitähtis töö, aga paljuski käib see ikka veel paberi ja pliiatsiga, kus hooldustehnik paneb järjest linnukesi ja allkirju, kui ta mingid protseduurid on läbi teinud.

Kui sellest tööst vähemalt mingigi osaäppidesse viia, oleks võit ainuüksi ajas märgatav. Ent soomlased ei kavatse võtta mujal valmis tehtud äppeüks-ühele kasutusele. See ei pruugi lõppeesmärgile kaasa aidata, kui äpp ei arvesta tegelike töötajate liigutuste ja harjumuste eripäraga. Sellepärast käivadFinnairi arendajad ise koos oma maja hooldustehnikutega need äpid põhjalikult läbi ja analüüsivad, kuidas äppidega tööle hakkavatel inimestel neist tõesti kasu oleks.

Seepärast ütlebkilennufirma digitaliseerimist juhtivHarra-Salonen, et see peab toetama kõiki strateegilisi suundi: et firma käive kasvaks, ja nii reisijate kui ka omatöötajaterahulolu oleks kõrge. “Nii oleme me valmis vaatama kõiki suundi ja tehnoloogiaid, mis meid võiks aidata, olgu need virtuaalreaalsus, tehisintellekt või miski muu,” ütlebHarra-Salonen.

Fotod, video: Tanel Meos

Ajakirjanikudlennutas Airbus A350-ga Tallinnast Londonisse ja tagasi Finnair.