"Ma olen tegelikult Apple'i fanboy," ütles Huawei asepresident JoeKelly. "Mul on kodus kolm iMaci, iPhone, Apple TV, kogu mu muusika on iTunesis." Selline oli mõnevõrra ootamatu ja avameelne ülestunnistus mehelt, kes nüüd vastutab Huawei rahvusvaheliste avalike suhete eest. Endine ajakirjanik ja telekomiäri juhtimiskogemusega Kelly on Hiina ettevõttes töötanud neli aastat. "Kui ma siia tööle tulin, siis ausalt öeldes ei olnud meie tipptelefon just eriti hea. Kõik teadsid seda – kui ma läksin naisele poodi Huawei telefoni ostma, siis ütles müügimees: "Ei, ei, sa ei taha Huaweid, sa tahad Samsungi või Apple'i telefoni.""

Justkui ühest suust rõhutavad erinevad Huawei juhid, et firmas valitseb toote-keskne juhtimine. Toode ja selle kvaliteet on kõige tähtsam, alles selle järel tulevad teised eesmärgid. Huawei on nutitelefone arendanud ja tootnud kuus aastat ja seni ongi kõige tähtsam eesmärk olnud toote kvaliteedi parandamine.

"Ja me oleme nüüd väga rahul. Meie tipptelefon on väga hea," ütleb Kelly, kelle sõnul on firma järgmine väljakutse teha bränd maailmakuulsaks.

Probleem: telefon "sureb" 18 kuuga

Üks näide toote ja selle kvaliteedi parandamisest on lihtne häda, millest Eesti tehnikaajakirjanduski kirjutanud on. Huawei (tõele au andes ka teiste tootjate) nutitelefonid on esimeste päevade või nädalate jooksul pärast karbist võtmist kiired, kuid nende sooritusvõime muutub üha kesisemaks ja kesisemaks. Mõne kuu või aasta jooksul on telefoni kasutamine ülimalt aeglane. Arvestades, et keskmine nutitelefoni kasutusiga on 24 kuud, siis muutub selline häda telefonikasutajale selgelt ebameeldivaks.

Huaweis töötab 175 000 inimest, neist 45% teadus- ja arendustegevuses. Neist omakorda arvestatav hulk tegeleb nutitelefonidega, kes saidki ülesandeks probleem lahendada.

"Me teeme väga tihedalt Google'iga koostööd," kinnitas Christophe Coutelle,kes juhib telefonide tarkvaraarenduse äripoolt. Huawei kasutab oma telefonides nimelt Google'i loodud nutitelefonide tarkvara Androidi. Aga mitte kõiges ei ole Huawei valmis Google'i valikuid aktsepteerima, näiteks telefonide aeglustumisele murele lahendust ei paistnud, mistõttu loovad hiinlased sellest oma versiooni EMUI. Selle värskeimas versioonis, mille firma avaldas novembris koos lipulaev-telefoniga Mate 9, on telefoni aeglustumine spetsiaalselt ette võetud. Tarkvara oskab nüüd inimese kasutusharjumusi jälgida ja neid ette ennustada, nii et telefon säilitab oma kiiruse väidetavalt kuni 18 kuud pärast karbist võtmist.

Tehniline kõrvalepõige: miks telefon aeglaseks jääb ja kuidas kiireks saab?

Christophe Coutelle'i sõnul on põhilisi süüdlasi kolm, mis telefoni aja jooksul aeglasemaks teevad. Esiteks defragmenteeruvad telefoni failisüsteem ja äppide andmebaasid, s.t omavahel seotud andmed kirjutatakse telefoni mällu eri kohtadesse, mitte järjestikku, ja nende otsimine võtab üha rohkem aega. Teiseks pole telefonis äppide ressursikasutuse üle kontrolli, probleemiks on nn app chaining ehk ühe äpi käivitades tuleb käivitada ka hulk alamprotsesse või lisateenuseid. Kolmandaks koormatakse telefoni riistvara eri tarkvara "soovidega" üle.

EMUI 5. versiooniks töötasid Huawei insenerid välja hulga lahendusi, millega nad julgevad anda tugeva lubaduse: telefoni kiirus ei kahane 18 kuu jooksul pärast kasutama hakkamist.

Üks lahendus on värskeimate tehnoloogiate ja standardite kasutamine nagu Vulkani standard Open GL asemel graafikakiirenduses. Teiseks puhastab telefon automaatselt äppide poolt kasutatavat mälu ja kompresseerib selles andmeid, et äpid ei jätaks mällu ebavajalikke andmeid, seda nimetatakse garbage collection. Lisaks toimib telefonis kodustele Windowsi-kasutajatele ammu tuntud defrag ehk failisüsteemi korrastamine, nii et omavahel seotud andmed on mälus kirjutatud ühte kohta.

Kõige põnevamad on lahendused, millega telefoni tarkvara jälgib masinõppe teel kasutaja harjumusi ja kontrollib selle abil äppide kasutust. Näiteks tekib ülevaade kasutaja harjumusmustritest, millised äpid ta hommikul käivitab. Kui esmalt käivitab inimene ilmaäpi ja järgmiseks näiteks uudised, siis saab telefon ilma vaatamise ajal juba uudisteäpi eellaadida. Selleks kasutatakse mitmetuumalise protsessori abi, nõrgema "väikse" tuuma abil käivitub taustal järgmine äpp ja kui inimene sellele vajutab, on see silmapilkselt juba lahti.

Andmed ja privaatsus: Apple'i või Google'i tee?

Kui aga keegi ütleb telefonikasutuse kontekstis "kasutaja harjumuste jälgimine", paneb see põlema privaatsuse-tulukese. "Meie uue tarkvara väga suur eripära on see, et see masinõppimine, mis inimese harjumusi analüüsib, toimub telefoni enda sees. Me ei saada neid andmeid kuhugi pilve [Huawei serverisse], andmed jäävad telefoni ja ei liigu sealt kuhugi," ütles Coutelle.

Lähenemine andmeteleon oluline lahknevus näiteks Huawei koostöös Google'iga, kelle Androidi tarkvara Hiina firma kasutab. "Me ei taha teha midagi sellist nagu… Meie lähenemine andmetele on pigem selline nagu ühel teisel firmal…," jäävad Coutelle tsitaadid poolikuks, kuna ta ütleb muigega, et ei taha konkurente kommenteerida.

Täpsustavate küsimuste järel selgub aga, et Huawei püüab oma lähenemist kasutaja andmetele joondada palju rohkem Apple'iga – kes kasutajaandmete privaatsuse austamist oluliseks konkurentsieeliseks peab – ja eristuda Google'ist – kelle äri seisab kasutajaandmete analüüsil.

Selline valik seab muuseas üsna piirid Huawei tarkvaraarenduse võimetele. Viimaste aastate jooksul on tihenenud konkurents intelligentsete häältuvastusel põhinevate tehisassistentide vahel (Apple Siri, Google Now, Amazon Alexa, Microsoft Cortana). Samsung on avalikult kuulutanud, et kevadel välja tuleva järgmise telefoni Galaxy S8 oluline uuendus saab olema häältuvastusega tehisassistent ja Korea firma teenus on ilmselt seotud ka ühe Eesti juurtega startupiga.

Huawei aga häältuvastusega tehisintellekti teha ei kavatse. "Et see oleks tõeliselt loomulik ja kasutatav, oleks vaja tõeliselt palju andmeid, mille põhjal selline süsteem ehitada. Ainus, kel see võimalus on, on Google," viitas Coutelle Google'i strateegiale kasutajate andmeid oma tootearenduses kasutada.

Ülestunnistus: avalikkusega mitte-suhtlemine oli viga

Kui Google"i eripära on andmed, siis Huawei juured on mujal.

Firma asutaja Ren Zhengfei sündis 1944 ja läks ülikooli õppima ehitusteadust. Kümme aastat pärast õpinguid liitus ta insenerina Hiina rahvavabastusarmeega ja ehitas tehaseid, mis tootsid sünteetilisi materjale, aga 1983 lahkus armeest. Õigemini kasutavad Huawei juhid nüüd selle käigu kirjeldamiseks, mis kriitikute silmis võiks firma siduda Hiina sõjaväega, "lasti armeest lahti". Edasi suundus Zhengfei Hiina lõunarannikule, Hong-Kongi kõrval olevasse Shenzheni, mis oli toona 20 000 elanikuga linnake. 1987 pani mees 21 000 jüaani (sõltuvalt kursist 3000-5000 dollarit) suuruse investeeringuga aluse Huaweile.

Nii kuidas Shenzhen sai erimajandustsooniks ning kasvas kõigest kolmekümne aastaga kalasadamast 15 miljoni elanikuga metropoliks, mis on kogu maailma tarbijaelektroonika sepikoda, nii kasvas Huawei globaalseks tehnikahiiuks.

Esimese etapi jooksul ligikaudu aastani 2000 keskendus firma täielikult Huawei telekomitööstuse tehnika arendamisele ja müümisele. Esialgu leiti suurte tegijate nagu Alcateli ja Ericssoni poolt tähelepanuta jäetud turunišid väljaspool Hiina metropole, edasi hakkas Huawei suurtele üha rohkem nende mängumaal konkurentsi pakkuma.

Sellest perioodist, kui telekomitehnikat müüdi vaid äriklientidele,pärineb kaotsus, mis mõjutab Huaweid ilmselt siiamaani. "Zhengfei ja Huawei jaoks olid tähtsad ainult kaks sihtgruppi: firma [mobiilioperaatoritest] kliendid ja firma töötajad," rääkis Joy Kelly. Klientide jaoks pingutati, et teha parima hinnaga parim tehnoloogia, töötajate jaoks pingutati, et nad tahaks firmale oma panuse anda. "Ainult need kaks olid tähtsad, aga firmal polnud näiteks aktsionäre. Seepärast avalikkusega või meediaga firma ei suhelnud. Ren tunnistas, et ta tegi vea. Selline lähenemine sünnitas Huawei kohta erinevaid müüte," selgitas Kelly.Kui 2000-ndate saabudes jõudis Huawei uude ajajärku, said firma bränd ja avalik kuvand oluliseks.

Sellegipoolest on ettevõtte juhtide ümber jäänud teatud salapära – vähemalt lääne vaatleja jaoks, kes on harjunud börsiettevõtete läbipaistva juhtimise ja omandistruktuuriga.

Huawei pole isegi nüüd, kui firma on tõeliselt globaalse haardega hiid, börsil. "Kogu firma kuulub töötajatele. Meil on 2014. aasta 31. detsembri seisuga 82 471 omanikku, kes on kõik praegused või endised töötajad," selgitas Kelly. "Selline omandistruktuur tähendab, et me saame tõeliselt firma arengule keskenduda. Töötajatest aktsionäridel on pikaajaline plaan, sest nad panustavad omaenda ettevõttesse, vastupidiselt aktsiaturule."

Suurimaks aktsionäriks jääb firma asutaja Ren Zhengfei, kellele kuulub ligi 1,4% Huaweist. Kes on aga teised suuremad osanikud, kes kokku Huawei üle kontrolli omavad, seda Kelly öelda ei oska. "Huawei peakorteris siin [Shenzhenis] on üks eraldi tuba, kus on paberil arhiivitoimikud. Seal on kirjas kõik meie aktsionärid. Isegi mina pole seal toas käinud," ütleb firma asepresident.

2014.aastal kutsus Huawei arhiiviruumigatutvumaFinancial Timesi ajakirjaniku, kellel oli võimalus lehitseda klaaskambris olevat kümmet sinist raamatut aktsionäride nimedega. Enamikul osanikest oli kümneid tuhandeid aktsiaid, mõnedel vähestel miljoneid. Otsus näidata välisajakirjanikule firma arhiivioli Huaweisamm selleks, et lükata ümber kriitikat, nagu firma varjaks oma omanikke, kirjutas FT.

Ren Zhengfei pole aga firma asutajana siiski võtnud sellist avalikku liidrirolli nagu lääne tehnoloogiaettevõtetes. "Meil pole oma guru, me oleme rohkem mesitaru,"ütleb üks Huawei tippjuhte viidates firma töökultuurile, mille juured on laiemas Hiina kultuuris, kus indiviidil pole viisakas end teiste ees esile tõsta. Kuigi Zhengfei osaleb igapäevaselt firma töös, ei ole ettevõttes ühejuhi keskset liikumist. Seepärast ütlevad nad kõnekäänuna: me näeme RenZhengfeid ainult kui joonistust, mitte selget fotot. Mida nad mõtlevad: me ei joondu tema kui liidri taha, kuigi me teame tema väärtusi.

Karismaatilise liidri puudumine tõlgendub ka igapäevasesse juhtimisse. Huaweil on kolm tippjuhti, kes töötavad vaheldumisi iga kuue kuu järel tegevjuhina: Eric Xu (kelle üldine vastutusala on strateegia), Ken Hu (personal) jaGuo Ping (finantsjuhtimine). Kujundlikultoli sellise otsuse eeskuju kolmnurgas lendavadrändlinnud, kes vahetavad pidevalt vedavat lindu; äriliselt peaks see Huaweile tooma kõige tasakaalukama ja efektiivsema juhtimise.

Pööre globaalseks tegijaks

Uue aastatuhande tulles pöördus kinnisemalt Hiinas tegutsenud ettevõte avatumalt näo maailma poole ja asus hoogsalt laienema. Esimese välisesindusena avas firma kontori 2000. aastal Moskvas ja edasi üle kogu maailma. Huawei sai endale kolm põhilist tegevusala:

• telekomisektor ehk mobiilioperaatoritele võrgutehnika arendamine ja ehitamine,
• tarbijaelektroonika ehk nutitelefonid, tahvlid, ruuterid ja muu selline,
• ettevõtete IT-teenused alates serveritest kuni võrguühenduseni.

Koos rahvusvahelistumisegaseadis firma sisse üha rohkem koostööprogramme teiste tehnoloogiaettevõte ja organisatsioonidega. Kokku on firmal praegu 36 ühist innovatsioonikeskust ja partnerite seas on hulk maailma telekomioperaatoreid, aga ka BMW, Mercedes-Benz, Cambridge'i ja Stanfordi ülikoolid, Intel, Microsoft, Leica, ARM, Audi ja nii edasi.


Huawei kolme põhilise tegevussuuna käibed olid mullu vastavalt 36 miljardit, 20 miljardit ja 4,3 miljardit dollarit. Ja äri üha kasvab, eriti tarbijaelektroonikas, kus see ulatus mullu varasema aastaga võrreldes isegi üle 70%. Ent ka kõige väiksema kasvuga valdkonnas ehk telekomiäris oli see üle 20%.

Üle poole Huawei käibest tuleb nüüd väljaspool Hiinat, kuigi tegu on ikkagi ülitugevalt Hiina ettevõttega. Firma peakorteris Shenzhenis töötab 60 000 inimest ja õigupoolest on tegu pigem eraldi linnaga, kus on elamurajoonid, supermarketid, basseinid, haigla, tippjuhtkonnale teevad einet Michelini tärnidega kokad ja nii edasi.

Kuiligi 80 000 Huawei töötajat tegeleb teadus- ja arendustegevusega, siis paljastab see number, kui suure hulga ressursse on firma pannud oma toote kvaliteedi tõstmiseks. Nüüd peab aga järgi tulema ka bränd, sesttelekomiäris oli bränd teisejärguline, avalikkusele mõeldud tarbijaelektroonikas on Huawei aga tegutsenud kõigest mõned aastad. Investeering brändi on tõele näkku vaadates selgelt ka see, kui firma kutsub üle 40 Põhja- jaKesk-Euroopa ajakirjaniku oma esindustesse Hiinas avatud intervjuudeks, mis kaselle artikli aluseks olid.

Number üks ka Eestis

Huaweis vastutab piirkonna eest, kuhu jäävad Skandinaavia, Baltimaad, Kesk-Euroopa ja Balkanimaad,Yanmin Wang. Wang alustas ettevõttes insenerina ja ütleb nüüd tehnilist eripära tundes, et see on Huawei edule kaasa aidanud. "Huaweis arendame [nutitelefonides]omaenda riistvara lausa kuni kiibistiku tasemeni välja," ütles Wang.See onpeaaegu kõige keerulisem ja fundamentaalsem riistvara tase, mille lõviosa teistest nutitelefonidetootjatest sisse ostavad. "Me saame seda teha tänu oma juurtele telekomitööstuse tehnoloogias. Me oskame teha kiipe kuni raadiosidemodemiteni, ka protsessorini. Meie Kirin kiibistiku teadus- ja arendustegevus sarnaneb selles valdkonnas ainult Apple'iga," viitas Wang sellele, et California firma disainib telefoni juures ise nii tarkvara, toote välimuse, kui ka näiteks kiibid.

Siin maailma osas, kuhu jääb Eesti, on Huawei Wangi sõnul järk-järgult turuosa ainult kasvatanud. Mõnesriigis nagu Soome ja Poola on see üle 20% turust, Eestis üle 10%. "Me tahame olla number üks," pani Wang paika sihi ilma täpsemaid turuosa suuruseid avaldamata. Turundusse ja brändi investeerib firma koostöös ülemaailmsete prominentidega nagu Scarlett Johansson võiRobert Lewandowski.

Kõrvaltvaataja võib olla skeptiline, kui edukalt üks Hiina ettevõte nagu Huawei suudab võita Euroopa tarbijate usalduse. Eriti, kui samal ajal on oma Euroopa vallutamise plaanidest juba teatanud ka teised Hiina nutitelefonide brändid, mis on oma kodumaal ülimalt populaarsed – näiteks Coolpad soodustelefonide segmendis ja Xiaomi innovatsiooniga.

Yanmin Wang vangutab ainult võrdluse üle pead ja naeratab, öeldes "Palju edu neile!" On selge, et Huawei paigutab end oma tehnoloogia, investeeringute, globaalse skaala ningteadus- ja arendustegevuse poolest konkureerima hoopis teise klassi, sinna, kus tegutsevad Samsung ja Apple. Jääb järgnevate aastate näha, kas Hiina hiid suudab oma tehnoloogilise nutikusega võita tarbijate ja tehnoloogiaekspertide usalduse ning endneist konkurentidest mööda suruda.

See artikkel valmis kuue intervjuu põhjal Huawei peakorteris Shenzhenis ja arenduskeskuses Shanghais, Hiinas. Ajakirjaniku reisikulud Hiinasse kattis Huawei, kuid kajastuse sisu, suunda, küsimusi ega mahtu ei kooskõlastatud Huaweiga. Artikli eesmärk onEesti lugejale visandada Hiinast võrsunud globaalsete ambitsioonidega tehnoloogiaettevõttetoimimist.

Fotod (kui pole märgitud teisiti), video: Hans Lõugas