Karl-Martin Sinijärv vaatas “Steve Jobsi”: “Hea film. Nüüd lugege edasi”

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
steve_jobs-the_movie_star.jpeg-0ffae.jpg

Steve Jobsi elust rääkiv film on nüüd Eestis kinodes. Kirjanik Karl-Martin Sinijärv käis seda meie palvel vaatamas ja kirjutas oma arvustuse. Lühidalt: talle meeldis.

Veidi enam kui kuu aja eest kirjutas Henrik Roonemaa Autolehes sellest, kuidas Apple võiks soovi korral pool maailma autotööstust üles osta ja jääks vabu vahendeid ülegi tal. No ju siis nõnda ongi.

Tegelikult oleks äpllik* panna pätsu Tesla patendid ja osta üles hoopis Alfa Romeo. Sest Alfa Romeoga on mäkitegijatel aegade algusest sama rida ajada olnud. Valmistada teistest objektiivselt kehvemaid tooteid, müüa neid kõvasti kõrgema hinnaga ning tekitada seejuures igavesti ustav püsikundestik.

Sest kuskilt ja kuidagi on õnnestunud tekitada see miski, mis teeb seebi enamaks kui seep, vorsti enamaks kui vorst, produkti millekski magnifitsentseks.

Ma trehvasin esimest triibulise õunaga masinat umbes kaheksa-aastasena, see oli kuulus Apple II, jah, rohkem Wozniaki töö, ja mu meelest oli ka „Europlus“ karbile kirjutet.

Kassipildid juba kaheksa-aastasena

Plotter oskas vormistada musti kasse, kuvaril kulgevate mängude nimed võisid olla näiteks Paratrooper ja Pac-Man. Päp-päp-päp-päp-päp häält tegivad mängud. Arvuti oli tore asi, aga ei midagi sihukest, mis olemuslikku huvi tekitanuks. Raamatuid oli lahedam lugeda. Ja kirjutada. Ja on tänini.

Siiski läks mööda sajandikest veerand ja sain minagi õunapildiga objekti omanikuks. Nimeks oli MacBook vist ja väga ilus valge nägi välja. Tööd teha oli veidi ebamugavam kui muude masinatega ja poolteise aasta järel lõpetas poolelt lauselt toimimise. Remont, nagu selgus, maksnuks kaks korda rohkem kui kaks korda uuem ja tõhusam normaalne arvuti. No mingu Kuu peale.

Scanpix

Seega on üsna selge, et kuna mind ei huvita vähimalgi määral õunlaste produktiliin ja veel vähem keegi Steve Jobs, siis film, milles puuduvad eriefektid, lugu kui selline ja üldse vähimgi huvipakkuv värk, ei tohiks minukesele teps korda minna. Aga läks!

See lihtsalt on nii pgnpgnpgna hea film. Ja suuresti näitlejate film. Nad mängivad suvalised tüübid niimoodi suureks, et sa ei pane tähelegi, et see, mis toimus, on business as usual, see kõik on ühtäkki your business vägagi ja as vägagi unusual.

Vähesi filme, mida ma suurima rõõmuga – ja suurel ekraanil – uuesti vaatama läheksin. Imeline näide, kuidas mingist maailma mastaabis tühisest kammist saab luua hingemineva kunstiteose. Jaa, ma nutsin kaa. Ja kui ma ei oleks eestlane, plaksutanuksin filmi lõppedes kaua ja innukalt.

Kas Steve Jobs oli geenius?

Ei ole minu asi hinnata, kas keegi Jobs oli geenius (ja kesasi see geenius üldse on, Lemmy või Wolfgang Amadeus) või lihtsalt paha inimene (ja kes see paha inimene üldse on, Jack the Ripper või Stalin või Breivik või Assange või Snowden, ühed kurjategijad kõik), ei ole minu huvi võrrutada ühe ja teise ja kolmanda logoga tehnoloogilisi loometulemeid.

Pole need tüübid teinud ühtki Asja, ilma milletamina ega maailm tänases päevas hakkama ei saaks ning tegelikult ei ole ju pärast teise ilmasõja lõppu leiutatud midagi, mis natukenegi maailma muudaks. Küll aga osatakse iga imeline päev niisugust muljet jätta. See film, mis on ikkagi film inimestest ja inimestele, annab aimu, et tühja sest kräpist, kestavad hoopis muud asjad. Kõik esemed, mille mahamüümisele filmi jooksul mõeldakse, on tänaseks oma väärtuse täielikult minetanud. Inimesed ei.

Jah, küllap iAlfa tuleb. Ta ei peagi pidama vastu kauem kui pool, parimal juhul poolteist aastat. Sest uus mudel tuleb, jälle kehvem kui kõik konkurendid, aga prestiižsem ja müügiedukam. Ma vaevalt kunagi ostan ühtki Alfa Romeo või Apple’i toodet selles elus, ent mulle meeldib esteetilises plaanis, et nad olemas on. Mis siis, et mölakas tegi. Filmile tuleks ses mõttes samuti kõvasti järgesid toota. iSteve on ju materjalimahukas ja tänaseks ka ilusti surnud. Las legend elada.

*Apple’lik ehk äpllik – annab ehk aimu, mida tegelikult tähendab nimi Eplik. Kes me aulikule mäkisõbrast Presidendile ju samuti sugugi võõras ei ole.

Fotod: Scanpix

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.