Möödunud aasta esimese poole statistika näitab, et Eesti julgeolekuametid esitasid info saamiseks päringuid ka neile tehnoloogiafirmadele, kellelt varem andmeid polnud küsitud nagu Twitter ja Apple.
Kokkuvõttes saatsid Eesti ametnikud nendele ettevõtetele mullu esimese poolaasta jooksul 48 päringut, millele said vastuse 56% juhtudest ehk 27 korral. Päringuid saadeti üldiselt samas mahus, vaid Google’ilt esitatud päringute maht kolmekordistus.
Google sai möödunud aasta esimesel poolel Eestist 29 päringut 35 kasutajakonto kohta, millest firma vastas andmetega 59% juhtudelehk ilmselt 17 päringule.
Microsoft sai Eestist samal perioodil kaks päringut kahe kasutaja kohta, millest ühel juhul infot ei leitud ning teisel korral lükati päring tagasi. 2015. aasta teisel poolaastal sai Microsoft neli päringut viie konto kohta.
Facebook sai möödunud aasta esimeses pooles Eestist 14 päringut 19 kasutaja kohta ning infot jagati 57,14% juhtudel ehk ilmselt 8 päringule. Sellele eelnenud poolaastal oli päringuid 21, mis käisid 22 erineva kasutajakonto kohta. Facebook vastas siis 14 päringule.
Erinevalt 2015. aastast said mullu Eesti võimudeltpäringuid inimeste andmete kohtaka Apple ning Twitter.
Apple’ile laekus kaks päringut 40 Apple’iseadme kohta, ameerika ettevõte vastas aga ainult ühelepäringule. Seadmete kohta tehakse päringuid harilikult siis, kui otsitakse kadunud seadet või on tekkinud pettuse kahtlus.
Kasutajakontode kohta sai Apple Eestist kolm päringut kolme konto kohta. Kõikidel juhtudel jagas Apple ka Eesti võimudega infot.
Twitter sai Eestist ühe päringu, mille puhul infot ei jagatud.
Tehnoloogiafirmad jagavad võimuorganitega kasutajate andmeid vaid seaduslikul alusel ning kui andmeid on võimalik ka reaalselt leida. Tehnoloogiafirmad väljastavad statistikat pooleaastase viivutusega.
Foto: PM/Scanpix/Erik Prozes
