“Meie jaoks on oluline, et [need teadlased] teeks Eestiga koostööd probleemi parandamisel,” põhjendas üks spetsialist.
Kuna teadlaste identiteedi avaldamine ei annaks lisainfot ID-kaardi probleemi osas, küll aga võiks teha keerulisemaks selle lahendamise, ei avalda Geenius nende isikuid.
Tugev renomee, varasem kokkupuude Eesti ekspertidega
Kõikide näitajate järgi aga on tegu väga korraliku renomeega teadlastega, kes tegutsevad maineka ülikooli juures, nende CV on täis kontakte lääne krüptograafia ja arvutiturvalisusega tegelevate ettevõtetega.
Ühte projekti, mida eelnimetatud teadlased on vedanud, on panustanud ka vähemalt üks Eesti krüptograafiaspetsialist. See puudutab täpselt sama teemat, mis nüüd on problemaatiliseks osutunud: kiipkaarte.
“Tegu on teadlastega, kes tegutsevad maailmas heakskiidetud käitumisnormi järgides: anna enne tehnoloogia kasutajale teada, et viga on, ja avalda see alles hiljem,” rääkis RIA projektijuht Mark Erlich. “See on hea tava akadeemilisest maailmast ja “head häkkerid” teevad sama, et ütlevad, et leidsime vea, parandage ära.” See erineb selgelt kuritegelikest häkkeritest, kes võimalikke turvariske rahaks teevad või nendega välja pressivad.
Aega on kaks kuud
Ühel hetkel peavad aga teadlased, kelle uurimistöö Eestis kasutusel olevaid kaarte puudutab, oma teadustöö avaldama. See juhtub rahvusvahelisel erialakonverentsil, mis toimub enne aasta lõppu.