Telia Eesti juhatuse liikme Holger Haljandi sõnul on uue autentimisteenuse Smart-ID suunas tehtud kriitika käigus unustatud Eesti võime teha uusi asju. Tihti pole tema sõnul uuenduslik osa lõppkasutajale näha, vaid see on jäämäe veealuses osas. Telia on üks uue teenuse Smart-ID välja töötanud Sertifitseerimiskeskuse omanikest.
Sertifitseerimiskeskus tutvustas läinud nädalal uut nutilahendust Smart-ID, mille eesmärk on lihtsustada e-teenuste turvalist kasutamist ning viia Eestis tehtud innovatsioon Euroopasse ja seejärel teistesse riikidesse. Kuigi Smart-ID on alles arendusjärgus, on see juba tekitanud vastakaid arvamusi. Peljatakse, et Smart-ID trügib poolvägisi Mobiil-ID asemele.
Sellistel kartustel pole alust. Kui me kardame lahendusi,mis pakuvad maailmale välja uusi ja innovaatilisi e-lahendusi, kardame me ka innovatsiooni ennast, mis lõppkokkuvõttes peatab meie arengu. See pole aga Eestile omane.
Eesti on unikaalses seisus
Eesti on tänu oma väiksusele, paindlikkusele ja senistele kogemustele unikaalses seisus – me suudame uusi tehnoloogiaid reaalsetes turutingimustes kiirelt testida ja kasutusse anda. See on väga oluline eelis.
Hea näide on Mobiil ID, millel täna üle 100000 aktiivse kasutaja, kes sooritavad igakuiselt Mobiil ID-ga miljoneid toiminguid. Sellega oleme me maailmas kindel innovaator ja suunanäitaja. Smart-ID'ga on soov viia mobiil-ID järgmisele tasemele nii tehnoloogia kui kasutusmugavuse vaatest. Nõustun, et alguses see nii ei ole ja see võtab aega, kuniks uus teenus on piisavalt testitud, lihvitud ja funktsionaalselt edasi arendatud.
Aga see ju ongi innovatsiooni ja uute äride loomise loomulik tee. Mida varem uue teenuse turule tood, kiiresti õpid ja edasi arendad, seda suurem on tõenäosus õnnestuda ja maailma millegi uudse ja vajalikuga üllatada.
Vahel on ette heidetud, et Eesti on nutikate e-riigi teenuste arendamise vaates oma sära kaotanud. Meie Telias seda nii ei näe. Arendame pidevalt nii era- kui ka avaliku sektoriga koostöös projekte, millel on väga suur ühiskonda edasi viiv potentsiaal, olgu selleks siis uued mobiilside tehnoloogiad, Riigipilv või Smart-ID. Uute tehnoloogiatega on tihtipeale nii, et kõrvaltvaataja adub vaid nende lahenduste lõppkasutaja otsa.Mida aga tihtipeale ei näe, on selliste lahenduste mittenähtav ehk jäämäe veealune osa. See peidab endas tuhandeid töötunde, eri asutuste infovahetust, probleemide lahendamist, testimisi jne. Kõik selleks, et lõppkasutajale uut väärtust luua.
Miks pole Eesti e-lahendusi võetud mujal kasutusele?
Loodetavasti saame oma seniseid kogemusi ja lahendusi ka muule maailmale õpetama ja eksportima hakata. Võib ju küsida, et kui meil on nii mitmed e-riigi lahendused sedavõrd populaarsed, siis miks pole neid kusagil mujal kasutusele võetud?
Usutavasti on sellest huvitatud paljud riigid. Tegelikult polegi küsimus Eesti võimekuses selliseid lahendusi eksportida. Pigem jääb asi teiste riikide poliitilis-majandusliku tahtmise taha. Eestit ei nimetata asjata maailma arenenuimaks e-riigiks, kuna keegi teine pole sellises mahus ja sellisel kujul erinevaid e-lahendusi kasutusele võtnud.
25 aastaga oleme üles ehitanud muljetavaldava e- ja m-taristu, mis kõiki tänaseid ja uusi e-lahendusi toetab. Paljudel teistel riikidel on see töö tegemata. Seepärast ei räägita asjatult, et nii mõnigi läänemaailma liider on nendes arengutes meist kümmekond ja enam aastat maas.
Sama ei peakski me nii palju vaatama kui kaugel me teistest ees või maas oleme – pigem suunama on tegevused enda riigi ja ühiskonna arengule. Me ei saa paigal seista ja nautida ajaloos tehtud häid asju. Peame pidevalt edasi liikuma, sest meie kohus on arendada oma elukeskkonda paremaks. See hoiab meie riigi värskena ja atraktiivsena, kus inimesed tahavad elada ja töötada, kuhu tahetakse investeerida ning miks kõik kokku aitab meie väikesel riigil kogu maailmas särada.
Avafoto: Hans Lõugas
