"Üks näide: toas süttis röster leegiga põlema, kodus oli ainult kaks last,” rääkisHäirekeskuse peadirektorJanek Laev tänasel pressikonverentsil. “Lapsed olid paanikas ja ei osanud öelda oma täpset aadressi. Vana lahendusega oleksime näinud hoopis teist ala, uue positsioneerimisega aga leidsime kohe hädalised üles." Päästjad ja kiirabi jõudsid kiiresti kohale, põletuskahjustusega lapsed said abi ning põlema läinud röster tehti ohutuks.

"Vanalahendus" tähendab klassikalist mobiilimastidegapositsioneerimist, mis loodi Eestisligi 15 aastat tagasi. See annab küll umbkaudse helistaja asukoha, kuid see võib olla mitmesajameetrise raadiusega ja tihti ka hoopis nihkes inimese reaalsest asukohast.

Uus lahendus, mille häirekeskus arendas koos siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Google’i (Androidi tarkvara arendaja) ja Eesti mobiilsideoperaatoritega, edastab nüüd 112 kõne puhul häirekeskusele telefoni täpsed koordinaadid GPSi,wifi või mobiilsidemasti põhjal.

Asukohtsaadetakse SMS-iga häirekeskusesse

Kuidas see täpselt toimub? "Kui inimene teeb meile kõne, siis telefoniseade lülitab sisse asukohateenused – isegi siis, kui need olid enne välja lülitatud. Edasi telefon saadab meileSMS-i, mis tõlgitakse meil helistaja asukohaks,” selgitas Laev.

Selleks, et häirekeskus helistaja asukohta paarimeetrise asukohaga näeks, ei pea inimene ise ühtegi lisaliigutust tegema. Küll aga on vaja paari tehnilist eeldust:

• Android 2.3 või uuema operatsioonisüsteemiga telefon
• telefonis peab olema aktiivne Eesti SIM-kaart (Eestis olevaidvälismaalaseidmuu riigi operaatori SIM-kaardiga täpselt positsioneerida eisaa)
• telefon peab olemamõne Eesti operaatori levialas
• telefonil peab olema aku üle 10% (GPS positsioneeriminevõtab rohkem energiat jakui aku on tühjenemas, ei riskeeri süsteem seda kulutada)

Just siis saadab telefon täpse asukoha häirekeskusele.Tasub tähele panna, et kuidagi ei muutu võimalus, et 112 saab helistada igalt telefonilt ka juhul, kui selles ka näiteks SIM-kaarti polegi.

Vastuseks ajakirjaniku küsimusele ütles Laev, et omapoolset positsioneerimist häirekeskus algatada ei saa, selleks on vaja telefonist tulevat kõnet. Ametnikud seega ise soovitud telefoninumbrit oma soovil positsioneerida ei saa, isegi kui tegu oleks näiteks kadunud inimesega.

Telia Eesti osakonnajuhataja Ain Õiglase sõnul tehti juulis kokku 60% häirekeskuse kõnedest Androidiga seadmetest. Samas ülejäänutest 27% tehti “vanadest Nokiatest”, mis Õiglase sõnul ilmselt peagi just Androidide vastu vahetatakse. Janek Laev rõhutas, et turg toetab selle lahenduse kasutuselevõttu, sest vanad telefonid vahetatakse ajapikku uute vastu välja.

“See pole tehnoloogiline võit, vaid koostöö võit,” ütles Elisa Eesti juht Sami Seppänen viidates asjaolule, et positsioneerimise puhul kasutatakse tuttavat GPS-tehnoloogiat. "See näitab seda, kuidas ärisektor ja avalik sektor suudavad Eestis palju paremini koos töötada kui mõnes muus riigis, mida mina võiks juhtumisi teada,” lisas Seppänen.

“Mida teeb iOSi arendaja [Apple]? Kui uus lahendus vähegi edasi levib Euroopas, siis see võiks olla tõsine [konkurentsipuudus Apple’ile],” hindas Seppänen. "Aga me räägime firmast, mis on väga jäik ja konservatiivne,” hoiatas ta.

Avafoto: Siseminister Hanno Pevkur teeb proovikõne numbrile 112 ja ekraanil on maja täpsusega näha, kust kõne tuleb (Hans Lõugas)