Euroopa Kohtu hiljutine lahendimuutis hüperlinkide internetis kasutamisereeglid rangemaks ja saab olema suunanäitajaks ka Eesti õiguspraktikas. Toome teieniBaltikumi ühejuhtiva advokaadibürooGLIMSTEDT-i kokkuvõtte lahendist ning muutunud korrast.
Mida on vaja teada hüperlinkimisest?
Euroopa Kohtu hiljutisele lahendile tuginedes võib internetis lingi jagamine kaasa tuua autoriõiguste rikkumise. Varasem kohtupraktika lubas viidata veebilehtedele, kui neis sisalduvad autoriõigustega kaitstud teosed olid juba internetis kättesaadavad. Nüüd aga tuleks hüperlinkijal esmalt veenduda, kas need teosed on viidataval veebisaidil ikka seaduslikult või mitte.
Advokaadibüroo GLIMSTEDT intellektuaalse omandi teemadele spetsialiseerunud advokaatPirjo Jhaleiab, et kõik hüperlinkijad peaksid olema väga teadlikud, millistele veebilehtedele ja sisule nad viitavad. „Hiljutine kohtulahend loob selgemad juhised ka Eesti õiguspraktikale. Eriti tähelepanelikud peaksid olema ettevõtjad, kes soovivad just ärilistel eesmärkidel viidata veebilehtedele, kus on jagatud teoseid, mis võivad olla autoriõigusega kaitstud“.
Hüperlinkimine ärilisel eesmärgil
Kui ettevõtja jagab linki ärilistel eesmärkidel, siis tuleb kontrollida, kas viidataval veebilehel oleva teose avaldamiseks on saadud autori nõusolek. Selleks tasuks ühendust võtta viidatava veebilehe haldajaga ja ebapiisava vastuse korral autori endaga. Juhul, kui kontrollkohustust ei täideta ning hüperlink viitab ebaseaduslikult avaldatud teosele, siis loetakse ka lingi jagaja autoriõiguste rikkujaks.
Hüperlinkimine mitteärilisel eesmärgil
Kui isik jagab linki vaid erahuvidest, nt oma blogikeskkonnas, ja sellega ei kaasne rahalist kasu, siis on see lubatud. Autoriõigusi rikutakse juhtudel, kui hüperlink võimaldab ligipääsu teosele, mis senini oli kättesaadav vaid piiratud isikutele (nt kaitstud sisu on kättesaadav vaid ajakirja registreeritud kasutajatele) või isik on teadlik viidataval veebilehel oleva teose ebaseaduslikust üleslaadimisest. Soovituslik on veenduda viidatava veebislehe sisu seaduslikkuses.
Euroopa Kohtu 8. septembri 2016 otsus käsitles ajakirjade väljaandja Sanoma Media Netherlands BV poolt tellitud ja internetis ebaseaduslikult üleslaetud fotofailidele hüperlinkimist, mida tegi korduvalt uudisteväljaanne GS Media BV. Kohtulahendiga saab lähemalt tutvudasiin.
