Eesti uuring: üle poole inimestest leiab, et riik peaks Uberi ja temasuguste levikut toetama, kolmandik on huvitatud ise sõitmisest

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
47rs160401b209.jpg

Üle poole inimestest leiab, et riik peak näiteks seadusandluse kaudu toetama Uberi ja teiste kokkuleppeveoteenuse pakkujate arengut ja levikut ning ligi kolmandik on huvitatud ise oma autoga seda teenust pakkuma, selgub Tallinna Ülikoolis Uberi tellimusel valminud uuringust.

Töö üks põhiautoritest, ülikooli professor Erik Terk märkis, et kuigi tavaliste autoomanike poolt nutitelefoni vahendusel osutatav sõiduteenus on Eestis küllalt uus, on ühiskonna vastuvõtlikkus üle ootuste kõrge.

"Selge enamik vastajatest peab teenust positiivseks. Arvatakse, et avalik sektor peaks selle laienemist pigem toetama kui takistama. Heaks peetakse, et see laiendab reisija võimalusi teenust valida ja suurendab tavainimese võimalusi ettevõtluses. Pidades silmas asjaolu, et teenuse üle on Eestis arutatud alates eelmisest aastast, ületas üldine vastuvõtlikkus kaugelt ootusi,"lausus Terk.

Uuringus osalenutelt küsiti, milline on nende suhtumine kokkuleppeveo kasutamisesse. Positiivselt häälestatuid oli vastanute seas alla poole. Kokkuleppeveo kasutamise välistaballa viiendiku vastanutest. Uuringu autorite hinnangul on see isegi ootamatult positiivne tulemus.

Teenuse kasutamine vähendaks või tõenäoliselt vähendaks neil inimestel, kel on peres oma auto, selle kasutamist kolmandiku vastajate arvates, samas pea pooled vastavad sellele küsimusele, et "kindlasti mitte". Arvamus, et uue teenuse massilisem kasutamine võiks tekitada soovi oma auto maha müüa, ei ole eriti suur: seda peab võimalikuks 7 protsentivastajaist. Küll võib see aga vähendada soovi osta peresse täiendav auto juurde.

Pea kolmandik küsitletutest, kelle peres on auto ja kes omavad auto juhtimise õigust, on valmis kokkuleppeveoteenust ise osutama. Pea pooled vastajad oleks nõus osutama reisiveoteenust oma tavasõidumarsruutidel ja aegadel, kolmandik huvitatutest võiks seda teha olulisel määral ka väljaspool neid aegu ja marsruute.

Kokkuvõttes leiab 52 protsentivastajatest, et riik ja omavalitsus peaksid taolise teenuse levikut pigem toetama ja vaid 11 protsenti, et pigem tõkestama.

Firmast Uber on kuulnud enamus vastanutest, ise teenust kasutanud küll vaid 6 protsentivastanutest. Oluliselt vähem on Uberist kuulnud ja ta teenust kasutanud mitte-eestikeelsed vastajad.

Uuringu kontseptsiooni ja küsitlusankeedi koostas Tallinna Ülikooli uurimisgrupp, põhiautoriteks on professor Erik Terk ja sotsioloog Jüri Kruusvall. 561 vastajaga küsitlusuuringu, mis haaras nii Tallinna kui ka lähiümbruse elanikke, viis läbiTuru-uuringute AS.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.