Samal ajal kui Google'i isesõitev sõidab USA-s ringi miljoneid kilomeetreid ja teised autotootjad käivitad üle maailma pilootprogramme, poleEestis isesõitvatest autodest aga jälgegi. Teedel liiguvad küll mõned autopiloodiga Tesla elektriautod, kuid täiesti autonoomseid sõidukeid ei ole võimalik Eestis isegi mitte katsetada.
Isesõitvate autode arengut hoiab tagasi 1968. aastal sõlmitud ÜRO Viini maanteeliikluse konventsioon, mis sätestab, et sõidukis peab olemas olema juht, selgitasToomas Haidak, kes on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja.Konventsiooniga on liitunud ka Eesti, kuid mitte näiteks Hispaania, USA ja Suurbritannia. Seepärast tohibki nendes riikides muretult isesõitvaid autosid testida.
Haidaki hinnangul on konventsiooni kaasajastamine aja, mitte tahte küsimus.“Seda, millal isesõitvad autod Eesti teedele ja tavaliiklusse jõuavad, on raske kindlalt ennustada, kuid jälgides selle valdkonna arengut, juhtub see ilmselt järk-järgult järgmise kümne aasta jooksul," uskus Haidak."Näiteks Rootsi plaanib koos Volvoga käivitada projekti nimega Drive Me, mille käigus saavad 100 isesõitvat autot alustada 2017. aastal testliiklemist 50 kilomeetril Göteborgi avalikel teedel,” selgitas Haidak.
Eesti tahab arengutes kaasa rääkida
Ministeerium hoiab Haidaki sõnul isesõitvate autode arengul silma peal ning tegeleb seadusandluse uuendamisega, et võimalike arenguid ei pärsitaks.
“Euroopa Liidus puudub täna regulatsioonautonoomsete sõidukite kasutamiseks, seepärast tuleks seadusandliku baasi loomist alustada rahvusvahelistest kokkulepetest,” selgitab Haidak. “Seejärel saaks juba Eesti-siseselt luua head tingimused esmalt tehnoloogiate testimiseks ja arendamiseks, kuni lahendatakse sammhaaval seadusandluse, vastutuse, privaatsuse ja küberturvalisuse küsimused.”
Haidak lisab, et see eeldaks tihedat rahvusvahelist koostöödnii riikide kui ka autotootjate ja autonoomsete süsteemide arendajatega. “Eesti on selliseks koostööks igati valmis ning soovib kindlasti arengutes kaasa rääkida,” täpsustab ta.
Ministeeriumi uustranspordi arengukava näeb etteka autonoomsete sõidukite seadusandluse loomist. Selleks viivadministeerium ja riigikantselei koosläbiuuringu,kuidas tasuks Eestil selliste sõidukite arengusse panustada.
Meie tugevused: IT ja küberturvalisus
Veel ei ole selge, kes võtaks vastutuse, kui isesõitva autoga peaks juhtuma liiklusõnnetus—kas autole juhtimise üle andnud autojuht või sõiduki loonud autofirma.
Lisaks vajavad lahendamist ka kindlustuse ja küberturvalisuse probleemid. “Head ja toimivad lahendused neile probleemidele saavad tekkida isesõitvate autode testimisel kogutud teadmistest. Seepärast ei tasu seaduste loomisel ülemäära kiirustada – uus tehnoloogia tuleb esmalt reaalsetes liiklusoludes proovile panna. Ka Eesti võiks selles osas olla maailmas teenäitaja,” arvab Haidak.
“Eestis küll maailmatasemel autotootmist ei ole, kuid infotehnoloogias ja küberturvalisuses võib meil siiski olla piisavalt hea positsioon isesõitvate autode arengus kaasa rääkimiseks. Seda ka siis, kui need teevad oma testsõite Washingtonis, Floridas või Milton Keynes'is,” lisab ta.
Foto: PM/Kristjan Teedema/Scanpix
