Eesti kooliõpilased ehitavad äppi, millega vanemad saavad kordamööda laste kooliveo ära jagada

15288583_10153903222176415_7660872313446013942_o.jpg

Eesti koolinoored tahavad märtsis käivitada sõidujagamisrakenduse, mille abil saaks vanemad lihtsamini oma lapsi kooli saata, mis ühtlasi vähendaks tipptundidel ummikuid.

“Rakendust kasutades saavad lapsevanemad üksteist üles otsida ja omavahel koostööd tehes luua graafiku, kus jaotatakse ära laste kooli viimise kohustus,” selgitas õpilasfirma Laps Kooli tegevjuht ning Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi õpilane Sander Kukk (avafotol vasakult teine).

“Sedasi ei pea lapsevanem iga päev oma last ise sõidutama ja last vedav vanem säästab omakorda aega ummiku lühenemise, nüüd enam mitte oma last kooli viivate vanemate autode pealt,” lisas ta.

Õpilasfirma idee sündis viiel poisil möödunud aasta 9.-11. septembril toimunud õpilasfirmade Hakkatonil. Hakkatoni lõppedes pärjati Laps Kooli idee ka parima tehnoloogialahenduse auhinnaga. Praeguseks hetkeks on õpilasfirma koosseis muutunud ning ettevõttes tegelevad seitse noort vanuses 16-19. Firma ärilise poolega tegelevad peale Sander Kuke veel Henry Veetamm, Roger Ase, Andre Anni ja Oskar Vilo, tarkvaraarendusega Kristofer Kirss ja Ergo Posti.

Kuidas asi töötab?

Laps Kooli ideeks on see, et mobiiliäpis saavad end üles otsida lapsevanemad, kes autodega lapsi kooli viivad. Omavahel koostööd tehes loovad nad graafiku, kus jaotatakse ära laste kooli viimise kohustus. Seega ei pea lapsevanem ise igal hommikul autorooli istuma, vähendades seega kooli juurde sõitvate autode arvu.

Noorte ettevõtjate ambitsioonid ei piirdu vaid teatud koolidega, vaid pigem soovitakse kaasata suurem hulk Eesti koole. “Et suurendada oma lastevanemate kogukonda tahame haarata kõik Eesti koolid. Seega meie esimene peamine eesmärk ongi järgnevaks õppeaastaks kaasata enamus kui mitte kõik Eesti koolid,” selgitas Kukk.

Mis siis, kui äpi kaudu registreerib ennast lapsevanemana keegi võõras? “Turvalisuse kaalutlustel saavad omavahel suhelda ainult ühest koolist olevad lapsevanemad. See omakorda tähendab, et ühte autosse satuvad lapsed, kes kooli peal muidu kohtunud ei ole, aidates kaasa uute sõprussuhete tekkimisele,” ütles Kukk.

Kiire areng

Nagu iga teise rakenduse puhul võtab lõviosa ajast arendustöö. Ettevõtte juhi selgitusel on kõik plaanid paigas ning hetkel tegeletakse rakenduse kirjutamisega. Ilmavalgust võib see näha juba selle aasta märtsis.

Foto: Loov Eesti

Selleks, et tegevusele tuult tiibadesse saada, osalevad noored pidevalt ka erinevatel koolitustel ning küsivad nõu mentoritelt.

“Oleme oktoobri lõpust saati osalenud iganädalaselt Tallinna loomeinkubaatori koolitusprorammis Lendstart, kus oleme äri olemusest kõvasti uusi teadmisi saanud,” ütles Kukk, kelle sõnul tahavad nad oma ettevõttega sinnasamasse kandideerida inkubatsiooni.

Mentoritest nõustavad ettevõtet Bigbanki tehnoloogiajuht Agur Jõgi, endine Telia finantsjuht Valev Tõnisson ja Shipitwise’i turundusjuht Sander Gansen.

Noorus pole takistuseks

“Usun, et meie ettevõtte keerukus ei seisne meie nooruses, vaid nagu iga teisegi ettevõttega pigem valitud idee teostuses. Leian, et meie noorus on ettevõtte asutamisel isegi eeliseks,” ütles Kukk. “Noortena on meil suurepärane võimalus riskida, meil ei ole peresid, keda üleval pidada või majalaene, mida maksta. Noortena on meile avatud väga paljud uksed nagu seda on ka Õpilasfirmade programm, mis teeb noorele ettevõtte käima tõmbamise perioodi kõvasti lihtsamaks.”

“Tähtis on leida õiged inimesed, kellega koos tööd teha ja kellelt nõu küsida ning pidevalt asja kallal olla ja vaeva näha, siis tuleb ka oodatud tulemus,” selgitas ta oma motivatsiooni.

 

Fotod: Laps Kooli blogi, Loov Eesti