Eesti juurtega suhtlusäpp Wire sai täna oluliste lisavõimalusega uue versiooni. Kogu suhtlus läbi Wire krüpteeritakse nüüd otsast lõpuni sõltumata sellest, kas seda kasutada mobiilis, tahvlis, veebis või tavaprogrammiga. Lisaks saab Wire’i vahendusel ka videokõnesid pidada.
Mis asi on end-to-end encryption?
Igas formaadis suhtlus on nüüdsest Wire’is otsast lõpuni privaatne. Tegu on otspunkti krüpteerimisega ehk inglise keelesend-to-end encryption. "See tähendab, et sõnumitele, kõnedele, piltide jne saab juurdepääsu vaid saatja ning see, kellele sõnum saadeti," selgitas Wire'i turundusjuht Siim Teller Geenius.ee-le.Wire kasutab täiskürpteeringut vaikimisi kogu suhtlusele, seda nii privaat- kui grupivestlustes.
Mõni teine suhtlusäpp kasutab lahendust, kus kasutaja side serveriga on küll krüpteeritud, kuid näiteks firma enda töötajad või firma serverisse tunginud ründajad saaksid sõnumeid lugeda.Otspunktide krüpteerimisega ei saa ka näiteksWire enda töötajad suhtlusele ligi ega saa ühegi nõudmise peale paljastada, mida kasutajad selle kaudu räägivad.
"Wire serverites vestluste, kõnede ja muu jagatu sisu ei hoita – me ei saa seda kellelegi müüa ega vahendada," kinnitas Teller. "Nii pole ka näiteks häkkeritel meie serveritest midagi varastada."
Seejuures pole vahet, kas inimene kasutab Wire’i mobiiliäppi, tavaarvuti programmi või hoopis veebilehte.Et veel rohkem kasutajate usaldust tõsta ja rõhutada, et suhtlusäpis pole tagauksi, teeb firma suure osa tarkvara koodist GitHubi platvormis kõigile nähtavaks.
Registreeritud Šveitsis, serverid Euroopa Liidus
Wire rõhub ilmselgelt privaatsusele ja turvalisusele, mis võibarvestades USA-s lahvatanud debatte langeda viljakale pinnasele. Teatavasti nõuab FBI Apple’ilt oma mobiiliseadmete tarkvarasse võimaluse loomist, millega võimud saaksid telefoni krüpteerimisest mööda hiilida.
Telleri kinnitusel näevad Wire'i tegijad, et vajadus sellise digitaalse privaatsusele järele on olemas. "Elame üha suuremat osa oma elust digitaalselt ja viimase paari aastaga on märgatavalt tõusnud teadlikkus vajadusest oma digitaalset privaatsust kaitsta," rääkis ta. "Usume Wire’s, et vajadus ja soov turvalise ning privaatsust tähtsustava suhtluskanali järele on olemas ning meil on selleks lahendus tänasest olemas."
Lisaks rõhutas Teller, et Wire'i keskendumineprivaatsusele ei jää vaid krüptoprotokollide tasemele. "Oleme registreeritud Šveitsis ning kõik meie serverid asuvad Euroopa Liidus, kus on ühed parimad kasutaja andmeid kaitsvad seadused."
Kasutaja ei pea ise midagi sisse lülitama, kaitse on automaatselt peal
Ka teised suhtlusäpidon aru saanud, et kasutajatele läheb korda, et nende sõnumeid hoitakse salajas. Sellega on populaarsust nautinud näiteks Vene IT-ettevõtja Pavel Durovi tehtud Telegram, kus on samuti võimalik kahel osapoolel otsast lõpuni krüpteeritud sidet pidada. Ent Teller rõhutab, et Telegrami puhul on selleks ohverdatud kasutajamugavus.
"Telegramil onsecret chats, mis on tõesti otsast lõpuni krüpteeritud, kuid nõuab kasutajalt teadlikku “teeme nüüd salatšäti” liigutust. See ei tööta gruppides ega sünkroniseeri teistesse seadmetesse. Ehk väga limiteeritud lähenemine," ütles Teller. "Wire’is on täiskrüpteering vaikimisi ja nähtamatult kõikidele kasutajatele, kõikides vestlustes ja kõnedes peal. See ei limiteeri kasutuslihtsust või -mugavust."
Peale krüpteerimise toobWire’i uus versioon ka videokõned. Nende tegemiseks tuleb tavalise kõne käigus lihtsalt videofunktsioon sisse lülitada.
Foto: Wire
