Ülevaatlikkust ja selgust hindava mobiilikasutajana on Postimehe uus äpp mulle kahjuks pettumus. Mulle jääb mulje, nagu oleks selle tegijad hoogsalt mõelnud, et oh, teeme midagi väga ägedat, pildilist ja viuh-väuh kellade ja viledega asja, kuid unustanud sügavalt mõelda ja katsetada, kuidas see kõik reaalsetele kasutajatele mõjub. Tulemuseks on pigem surimuri.
Kõigepealt – arvestades asjaolu, et uudiste lugemine liigub üha rohkem telefoni, siis peaks olema telefoniekraani piiratud suurust arvesse võttes see ruum võimalikult hästi ja ratsionaalselt ära kasutatud. Ehk teisisõnu – rakenduse avanedes peaks mul olema ühel ekraanitäiel võimalikult palju n-ö sisenemisinfot.
Selle mõte on, et a) ma saan üht ekraanitäit silmaga haarates võimalikult hea ülevaate hetkel olulisematest uudistest võiuudistest, mida olen eelnevalt endale kuvamiseks valinud ja b) see mitmekesisus loob mulle juba ühe ekraanitäie puhul võimalikult palju sisenemispunkte ehk mul on valida vähemalt viie-kuueloo vahel, kuhu edasi liikuda. Ja järgmise ekraanitäiega veel viie-kuuevahel. Nende vahel võib ju olla reklaamiklibakas, on arusaadav, et raha tuleb kuskilt teenida.
Maitse ja soovid erinevad, seega oleks mõistlik pakkuda rakenduse kuvana valikuks vähemalt kaht, aga miks mitte ka kolme erinevat vaadet: tugevalt pildilist, mõõdukalt pildilist ehk kompaktset ja tekstilist.
Palju pilte, vähe infot
Postimees on läinud uues rakenduses paraku seda teed, et mingeid kompaktseid vaateid ei pakuta, kogu infopakkumine on ekraanil jaotatud nii, et sinna mahub keskmiselt kaks pildiläraka peale pandud pealkirja (ehk viidet loole) või suisa ainult üks (vt ekraanitõmmiseid). Tõsi, oluliselt allapoole ehk vanemate lugudeni jõudes on pakutud ka mingit poolkompaktset varianti, kus pealkirjad on pildi kõrval, kuid sellele järgnevad jälle suured pildilärakad vaheldumisi reklaamiga, mis tekitab ajalise ja sisulise segaduse.
Tulemuseks on, et kui Postimehe rakenduse avan, saan ma esimeselt ekraanitäielt ekraani ülemisse otsa pildi taustal oleva pealkirja ja selle alla reklaamiklibaka, mis karjub näkku. Ehk esimese hooga vaid viite ühele loole ja reklaami. Edasi kerides tulevad siis lood nii, et ekraanil on kaks pilti ja nendel olevad pealkirjad.
Plärakale klikkides kuvatakse loo sisuvaade, kus on foto ülaservas ja siis tekst. Kui siis tekst vapralt loetud ja jõutud kerimisega loo lõppu, tuleb olla ettevaatlik – vähemalt minu loogika ütleb, et loo lõppedes võiks ilmuda sama rubriigi teiste lugude kompaktne nimekiri ehk mul oleks taas mitu teed, mida edasiminekuks valida. Paraku – kui loetud looga on seotud mingi muu samal teemal lugu, näiteks tänase krimilooga mingi aasta või paari tagune lugu, siis näitab mobiiliversioon järgmisena just seda vana lugu. Siin tuleks kuvamise loogikat korrigeerida, sest muidu võib lugeja sattuda segadusse.
Kusjuures üsna hull on see, et ühe loo lugemise järel järgmise loo juurde asudes kuvatakse selle alguseks kõigepealt suisa terve telefoniekraani ulatuses pilt ja sellele taas pealkiri. Kusjuures pole ka kuskil kirjas, mis või kes on pildil ja miks. Tegu on täieliku lugeja aja raiskamisega ning segaduse tekitamisega.
Kus on siin uudis?
Veel n-ö esimese ekraanitäie probleemist. Postimehel on kummaline komme tõsta tavaveebis esikohale, eriti nädalavahetustel, igasuguseid imelikke tarbija- ja muid lugusid, mis ei kvalifitseeru üldse uudiseks ja mida lastakse esiküljelt n-ö läbi. Sama loogikat peegeldatakse aga ka mobiiliveebi.
Nii võib juhtuda, et telefonikasutaja, kelle esimene ootus on siiski saada rakenduse käivitumise järel kätte kõige olulisemad ja värskemad uudised, leiab esikohalt loo, mille pealkiri ja sisu jääb iseseisvalt täielikult mõistmatuks (on mingi pikem olemus-või kultuurilugu, arvustus vms). Samuti võib juhtuda, et esikohale on tõstetud lugu, mis pärit näiteks Postimehe paberlehest, millele on piiratud ligipääs. See ei ole taas küll otseselt mobiilirakenduse probleem, vaid tuleneb Postimehe n-ö suurest veebist ja selle valikutest.
Probleemiks on nende valikuta automaatne peegeldumine äppi, mille puhul oleks mõistlik rakendada pigem eraldi toimetaja valikuid. Postimehe põhiveebi probleemidest võimenduvad mobiilirakenduses eriti vertikaalsete fotode kasutamise ja automaatjoonduse küsimused, kuna rakenduseviide koosneb just pea ruudule lähenevast fotost, nii kerkivad need peanuppude lõiked eriti esile, tavaveebis nende ümbrus tasandab probleemi.
Tahan pääseda mõttetutest piltidest
Kokkuvõttes ma soovitaks küll kiiresti kogu selle uue rakenduse üle vaadata ja kuvad ümber teha, et need kasutaksid ratsionaalsemalt ekraaniruumi (näiteks minu arvates väga mõistlik lehekülje kasutus BBClt). Muidu võib jäädagi neid kahe uudise kaupa ekraanitäisi kerima ja teatud hetkel väsib lugeja sedavõrd, et loobub.
Rakenduses on mitmeid mõistlikke lahendusi:võimalus lugu salvestada, klassikaline võimalus valida endale erinevaid kanaleid, mille sisu lehekülje ülamenüüsse tekib, järjestus on muudetav, kui kanali nimest n-ö kinni võtta ja teda lohistada.Samas pole kronoloogilise kompaktkuva tekitamise võimalust. Minu unistuseks oleks ka, et saaksin valida tekstilise versiooni, olgu seal isegi reklaamid tekstide vahel, aga ma tahaksin pääseda sellest mõttetute piltide lasust, mida tihtipeale imetakse loo juurde lihtsalt sellepärast, et süsteem nõuab seda.
Ma ei hakka siinkohal käsitlema rakenduse väikemaid probleeme, mida saab kergesti parandada, peamine on aga ülevaatlikkuse puudumine ja lugejate aja ja energia raiskamine, suunates nad erinevate suurte pildiplärakate sohu. Rakenduses midagi lugeda püüdes kaob üsna kiiresti taju, kus ma lugejana rakenduse arhitektuuriloogikas parasjagu asun ja kuhu edasi liigun.
Julgen arvata, et see mitte ei suurenda loetavust, vaid pigem vähendab.
Valikus uue ja vana Postimehe mobiilirakenduse vahel eelistaksin ma praeguse seisuga küll vana.
Toomas Mattson on töötanud Postimehes kümme aastat (1994-2004), olnud ka tegevtoimetaja ja peatoimetaja asetäitja uudiste alal. Praegu ametis Riigikontrolli kommunikatsioonijuhina. Käesolevas kommentaaris väljendab isiklikku arvamust.
Postimehe uus mobiilirakendus on saadaval tasuta iOSile ja Androidile.
