Ränk terrorirünnak Pariisis lükkab Euroopa ilmselt internetti massilisemat jälgima, kuigi sellega täituks ründajate üks eesmärke.
Pariisi on tabanud kohutav tragöödia justkui “juba jälle”. Alles see oli, kui kogu maailm avaldas prantslastele kaastunnet Charlie Hebdo toimetuse ja koššerpoe rünnakutes hukkunute pärast. Jaanuaris olirünnakute taga Al-Qaeda, nüüd on Euroopa vabadusidee ajaloolist südant rünnanud ISIS-ega seotud džhihadistid.
Lähis-Idas tegutsev terrorioriganisatsioon võttis Pariisi rünnakute eest vastutuse laupäeval krüpteeritud suhtlust pakkuva Telegrami konto vahendusel. Telegrami tegijate motiiviks on privaatsus, kuid nende tehnoloogia on osutunud abivahendiks ka terrorile.
Rünnakute järel tekkis prantsuse, aga ka teiste Euroopa valitsuste suunas tohutu ootus reageerida. Ühiskond ootab otsuseid, et midagi sellist enam kunagi ei juhtuks. Konkreetsed süüdlased on hukkunud, välispoliitiliselt ootab ees ISIS-e ründamine Lähis-Idas, ent siseriiklikult on üks lihtsaim meede ühiskonna “läbipaistvuse” suurendamine ehk jälgimissüsteemide tõhustamine ja kommunikatsioonivabaduse piiramine.
Eks-NSA: luuretöö polnud läbikukkumine
Lihtsamalt öeldes on valitsustel kiusatus lubada luureagentuuridel internetti piiranguteta jälgida. Internet aga tähendab 21. sajandil korraga avalikku kui ka privaatsfääri. Nii tekitab 11/13 (nagu USA-d tabanud rünnak 11. septembril 2001 ehk 9/11) olulise murdepunkti, mille järel selgub, kui palju oma internetivabadusest eurooplased on valmis loovutama.
Mõnevõrra üllatuslikult leiab argumendi suurema jälgimise vastu John Schindlerilt, endiselt USA riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) vastuluureohvitserilt. Kõik, kes on seotud NSA-ga, tahavad üha rohkem luurata, eks? Tegelikkus pole nii primitiivne.
Juba jaanuarikuiste Pariisi rünnakute järel ja ka nüüd kirjutas Schindler, et terroriakte ei saa selgitada “luuretöö läbikukkumisena”, nagu poliitikud tahaksid. Oleks mugav väita, et džihadistidel õnnestus süütuid inimesi tappa seetõttu, et terrorismivastased ametnikud ei saanud oma tööga hakkama. Schindleri sõnul on lääne luureagentuurid pärast 11. septembrit oma töös oluliselt edukamad ja prantslased on parimate seas.
Eksluuraja sõnul on probleem hoopis poliitiline. Luureagentuuridel võib olla jälgimise all hulkpotentsiaalseiddžihadiste, Süüriast ISISe lahingukogemustega Euroopasse naasnud mehivõi naisi, kes on justkui viitsütikuga pommid. Ent neid ei saa ennetavalt arreteerida ja süüdi mõista.
Mustad kastid algoritmilise jälgimisega
Muidugi on lihtne näha Schindlerit kui lihtsalt mitteametlikku eestkõnelejat, kes varjatud agentuuride au päästa püüab. Ent sellegipoolest on tal oma iva: poliitikute jaoks on see lihtsaim lahendus, et jälgimist ühiskonnas "peale keerata”. Suur-Britannia juba teataski, et värbab juurde 1900 luurajat.
Prantsusmaa reageerisjuba pärast jaanuarikuiseid rünnakuid.Mais võeti Pariisis vastu teravalt kritiseeritud seadus, mis lubab ametkondadel luurata igasuguse elektroonilise side järgi ilma kohtu loata. Internetiteenuse (ISP) ja telefoniside pakkujad peavad nõudmisel kõik neil oleva info ametkondadele loovutama. Nii kõnesalvestisi kui metaandmeid võivad sisejulgeolekuametid talletada kuni viis aastat, samuti tohib kodudesse paigaldada kaameraid ja mikrofone ning arvutitesse keylogger-eid, mis salvestavad iga klahvivajutuse.
Vast kõige markantsem näide on aga nn mustad kastid, mille ISP-d peavad oma võrku paigaldama. Need löövad algoritmilise jälgimise abil häiret, kui mõni võrgus olija äratab oma käitumisega kahtlust, näiteks kasutab teatud otsisõnu, külastab veebilehti või loob kontakte.
Pole raske mõista, kuidas kohtu loata algoritmiline jälgimine on libe tee kuritarvitusteks, kus ei tööta demokraatlikjärelvalve. Prantsuse seadused jätavad jälgimistööle ka kohati hägused piirid, sest seda saab põhjendada näiteks oluliste välispoliitiliste huvide või organiseeritud korrarikkumistega.
Tõeliselt traagiline on eelmise nädala tõestus, kuidas ka jälgimisasutustele antud laiad õigused ei suuda ohvritega rünnakuid ära hoida. Ilmselt kasvab sellegipoolest Euroopas surve interneti ulatuslikuks massjälgimiseks, mis internetis ka vabade ja rahumeelsete inimeste õigusi piiraks. Nii saavutakski terror ühe oma eesmärkidest:muuta Euroopa vähemvabaks.
Avafoto: prantsuse ministrid esmaspäeval Sorbonne'i ülikoolis leinaminutil 13. novembril hukkunuid mälestamas (SIPA/Scanpix).
