8 märki, mis ütlevad, et sa ei hooli oma andmetest

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
1942fd49bf.jpg

Nutiseadmeid kasutava inimese elust on raske leida infokildu, mida mõnel digitaalsel kujul olemas ei ole. Alustades sõprade ja töökaaslaste telefoninumbritest, meiliaadressidest ja ehk isegi koduaadressidest, lõpetades inimese liikumiste ajaloo ja tulevikuga, kalendri, elusündmusi kajastavate fotode, e-kirjade ja isiklikke detaile sisaldavate kiirsõnumitega. Kui need andmed satuksid valedesse kätesse, saab nendega väga palju paha teha. Kuid sellest hoolimata ei kasuta suur osa inimesi oma seadmetel ja internetis elementaarseid turvalahendusi, mis muudavad nende enda ja ka nende lähedaste andmed lihtsamini kättesaadavaks neile, kes neid kunagi ja kuidagi kätte saama ei peaks.

Toome teieni kaheksa asja, mis näitavad, et olete oma andmete suhtes hoolimatud. Kui neid parandada, hoiaksite oma andmeid palju paremini.

1. Sa ei kasuta oma nutitelefonis ekraanilukku või PIN-koodi

Miks ometi? Mõne numbri sissetoksiminevõi, veel vähem, oma sõrme asetamine lugejale ei kaalu üles seda, et telefoni kaotamise või varguse korral pead sa kibekiiresti ära vahetama kõik oma kontode paroolid sotsiaalmeediast pangani. Samamoodi peaksidselgitama oma kümnetele ja sadadele sõpradele, et nende telefoninumber, meiliaadress ja muud isiklikud andmed on nüüd kellegi tundmatu käes ja sa ei tea mida ta nendega peale hakkab.

PIN-koodi seadistamine ei ole keeruline. Androidikasutajatel tuleks avada telefonis seaded, liikuda valikuni "Turvalisus" ja sealt valida "Ekraanilukk". iOSi kasutajad saavad teha sama telefoni seadetes "Passcode" valikus (uuematel seadmetel on see "Touch ID&Passcode").

2. Sa kasutad igal pool sama parooli

Jah, eks on väga lihtne jätta meelde vaid ühte parooli, mis võib olla küll keerukas, kuid sellest hoolimata on seda üks. Kui mõni häkker sinu parooli teada saab, katsetab ta esimesena, kas see parool kehtib ka teiste sinuga seotud kontode kohta. On mugav Gmaili, Twitterisse, Facebooki, Paypali ja oma telefoni rakendustepoodi sisse logida ühe parooliga ParO0L¤, aga hulga ebamugavam on peale turvaleket ja võimalikku suurt rahasumma kaotust oma digitaalset elu taas üles ehitada.

3. Sa vajutad linkidele, ilma nende õigsust kontrollimata

Sa saad oma sõbralt kirja, palvega talle kiiresti raha üle kanda. Seal samas on ka link, mis ütleb, vajuta SIIA!

Sa ei tea mis selle lingi taga on.Seal võib olla abi vajav sõber või arvutiviirus, mis su kõvaketta krüpteerib.Selleks et teada saada, kas link on turvaline ja kuhu see sind viib, vii hiirekursor lingi peale, nii et näed lingi täisaadressi ja seda, kuhu tegelikult lingile klikkides satud. Näiteks, see link lubab sulle midagi ahvatlevat, aga viib hoopis mujale (turvalisuse mõttes lihtsaltGeeniuse avalehele):Siit saad tõmmata tasuta sarju!

Teise moodusena võid kasutada lingiskannerit. URL Voidon tasuta teenus, mis kasutab mitme teenusepakkuja andmebaase, et öelda kas link on turvaline.Teine sarnane teenus on Sucuri, mis oskab tuvastada ka lühendatud linke.

4. Sa ei kasuta avalikes Wifi võrkudes VPN teenust

Sa istud oma lemmikkohvikus, sest seal on hea kiire internet. Avad Facebooki, ja kirjutad sõbrale. Järsku postitab su Facebook sinu seinale või mõnele sõbrale midagi väga inetut. Mis juhtus? Kõrvallauas istuv vaikse olemisegategelane sai läbi avaliku wifi võrgu kinni püüda sinu Facebooki parooli ja on nüüd sinu digielu mugavasti üle võtmas.

Kui sa kasutaksid aga VPN tehnoloogiat, ei saaks seda teha. Kui kasutaksid oma kodus asuvat VPN serverit, näeks kõrvallauas istuv häkker vaid seda, et sa ühendusid kuhugi oma kodus asuvasse serverissekui sedagi. Sina saad oma arvutist aga külastada Facebooki ja isegi panka, ilma avaliku wifi võrgu poolt pakutavat turvamatust kartmata.

5. Sa jagad liiga palju sotsiaalmeedias

Väga paljudele meeldib lennujaamas teha Facebooki postitus reisisihtkohaga, kuhu minnakse. "Kolmeks nädalaks soojale maale!" Sel hetkel tavaliselt unustatakse, et samas Facebookis on avalikult üleval ka eile õhtul tehtud õnnelik selfi sinu kodu ees, kuhu Facebook on lisanud muuhulgas ka linnaosa ja pildi nurka on ununenud jupike tänavanimest. Reis võis küll olla tore, kuid koju naastes võib nii avastada, et sotsiaalmeedia postitusi märkas keegi, kellel ei olnud just kõige sõbralikumad kavatsused sinu ja su vara suhtes. Seega tuleb enne Facebooki postitamist korralikult üle kontrollida, mida sellest pildist või postitusest välja lugeda võib.

6. Sa jätad end igale poole sisse logituks

See võib olla eriti ohtlik pangandusrakenduste puhul. On küll mugav avada telefonis oma panga äpp ja paari puudutusega ülekanne ära teha, kuid ei tasu unustada, et sama saab teha ka varas või inimene, kes su telefoni leidis. Kui oled aga rakendusest välja loginud, tuleb enne sisestada parool. Veel hullem, kui teed seda võõras arvutis, mille taha istub järgmisena teine inimene.

7. Sa ei tühjenda oma seadet enne müümist / ära viskamist

See, kui sa oma seadmest kõik äpid ära kustutad ja telefoni kasutajakontost välja logid, ei ole hea moodus seadme tühjendamiseks. Seadme mällu jäävad endiselt andmed ja jäljed sinu isiklikust infost, mida paremal juhul uus omanik ise eemaldama peab.Halvemal juhul kasutab mõni pahatahtlik inimene seda ära.

Seega, enne mõne nutiseadme või arvuti edasi müümist või ära viskamist tuleks seadmele teha tehaseseadete taastamine, mis eemaldab kogu sinu lisatud informatsiooni.

8. Sa ei kasuta kaheastmelist autentimist

Kaheastmeline autentimine on asi, mida igainternetis käiv inimene peaks tingimata kasutama. Kontosse sisse logimiseks ei pea sa mitte sisestama üksnes parooli, vaid ka näiteks kuuekohalise koodi, mis sinu telefonile tekstisõnumiga saadetakse. Kui mõni kaugel paiknev häkker sinu parooli teada saab, ei saa ta kontosse sellest hoolimata sisse, kuna telefonile tulnud koodi tal ju ei ole.

Loe siit,kuidas kahe astmelist kinnitamist aktiveerida.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.