On üks vältimatu asi maailmas – surm. Hinnangute kohaselt on Facebookis hetkel 10-20 miljonit kasutajakontot, milleomanikud ei ole enam elus. Suurel hulgal leiab selliseid kontosid ka Twitteris, kuid selle täpset numbrit ei oska keegi öelda.
Kuna surma vältida pole võimalik, oleks kaalukas hoopis ette läbi mõelda, kuidas oma interneti-identiteet samuti teispoolsusesse saata.Läbi võiks mõelda, kes allesjäänud kontosid haldab jakuidas kustutab. Samamoodi võib juhtuda, et tuleb endal lähedase lahkunud inimese internetikontod kinni panna. Kas selleks on vaja dokumente või muid materjale?
1. Sotsiaalmeedia
Nii Facebook, Twitter, Google kui ka kõik muud suuremad platvormid pakuvad erinevaid võimalusi lahkunud inimese kontoga tegelemiseks.
Facebook pakub võimalust muuta konto mälestuskontoks või see terves tükis kustutada
Twitteris on võimalik teenusega ühendust võtta seoses konto omaniku surmaga, seejärel saab samuti konto kustutada.
Google’i puhul võib paluda lähedasele edastada kõik kontaktid, mis lahkunul oma aadressiraamatus oli, samuti saab paluda kõigi rahaliste vahendite ülekandmist. Kui need toimingud on tehtud, on võimalik konto sulgeda.
2. Surmatunnistus
Pea kõik veebilehed nõuavad kontode kustutamiseks surmatunnistuse koopiat ning see on ka mõistetav. Vastasel juhul oleks liiga lihtne teenuseid ära kasutada ja elusa inimese konto sulgeda. Seega peaks lahkunud inimese konto sulgema lähedane, kellel on inimese surmatunnistus.
3. Kellele sinu andmed kuuluvad?
Kui oled otsustanud koostada testamendi, siis oleks väga oluline ära märkida, kellele jätad sa oma maise vara kõrval digitaalse. Sinna alla kuuluvad näiteks sotsiaalmeediasse postitatud pildid, videod või säutsud.Säärase dokumendi olemasolul on suurem tõenäosus internetiplatvormidelt andmed kätte saada. Täpsemate detailide jaoks tuleks konsulteerida testamenti koostava juristiga.
4. Kasutajanimed ning paroolid
Testamendi juurde või muusse pärast surma lähedastele kättesaadavasse kohtaoleks mõistlik lisada ka oma internetikontode paroolid. Need on kasulikud juhuks, kui teenusepakkujadkeelduvad mingil põhjusel koostööst. Paroolide abil on võimalik su lähedasel kontodele sisse logida ning sinu soovide järgi kõik paika sättida või konto sootuks kustutada.
Paroolide jätmine tuleb abiks ka siis, kui kogu perekonna asjaajamine on ühe isiku konto all. Perekonnaliige või lähedane sõber saab siis näiteks lahkunu meilikonto haldamise üle võtta, et pääseda ligi sinna saadetud arvetele.
Oluline on siin muidugi mitte paroole laokile jätta, nii et need võiks keegi üles korjata veel siis, kui sa neid veel kasutada. Paroolihaldustarkvarad pakuvad näiteks võimalust anda paroolidele ligipääs mõnele lähedasele 48-tunnise puhvriga. Lähedane saab taotleda su paroolidele ligipääsu ja selle saab tagasi lükata 48 tunni jooksul. Kui taotlust pole tagasi lükatud, saab teine inimene paroolidele ligipääsu.
5. Diskreetne materjal
Kes-teab-mis-põhjusel võib sinu digitaalsesse maailma kuuluda ka kontosid, mille olemasolust ei tohiks keegi erinevatel põhjustel teada saada. Teistpoolsusest on infot võimatu hävitada, seega tuleks säärast infomatsiooni hakata piirama varakult. Aga kuidas?
Hoia kõik mitte-teistesse-kuuluv informatsioon ja teenused seotuna mõne muumeilikontoga, mida kasutajainfoga testamendi lisalehe juurde ei lisata. Sel moel on võimatu kellelgi neile kontodele ligi pääseda. Samuti ei tohiks hoida tundlike materjale koos infoga, mida soovid pärandada lähedastele.Seega ei tasu hoida privaatseid kirjavahetusi või märkmeid Facebookis või peamiselt kasutatavas pilvekontos.
Hoides kogu säärast infot võimalikult vähestes ning hästi isoleeritud kohtades võid olla kindel, et saad selle endaga hauda kaasa võtta.
Foto: Ann Gav
