5 lõppeva aasta tähtsündmust e-Eestist, mis teevad meist erilise riigi

Kasutaja Geenius pilt
Geenius
4 kuud 3 nädalat tagasi

Lõppev aasta läheb kirja mitme olulise verstapostina, mis näitavad e-Eesti tugevust. Panime Geeniuse toimetuses kirja rõõmsaimad uudised, mida 2015. aastale tagasi vaadates meenutada.

1. Internetivalimiste maailmarekord

Märtsis toimusid Riigikogu valimised, kus oli traditsioonilielt võimalik oma hääl anda ka üle interneti. E-hääletamine ehk maailma mõttes internetihääletamine toimus juba kümnendat korda ja muidugi püstitati tänavu rekord.

Kokku andis üle interneti valimistel oma hääle 176 491 inimest, aga rõõm pole mitte ainult rekordist. Oluline on ka see, et vabariigi valimiskomisjon kutsus pärast valimisi kokku Eesti nutikaimad pead, kes hakkasid arutama, mida ja kuidas meie e-hääletamise süsteemi uuendama peaks. Järgmine e-hääletus on juba 2017. aastal ja selle kohta saad lähemalt lugeda siit.

2. E-residentsus ületas seatud sihid

Eelmisel aastal tööle pandud e-residentsus on läinud hooga käima. Selleks aastaks seati eesmärk, et saame üle maailma kokku 5000 inimest, kes meie e-residentsuse kätte saavad. Selle kokkuvõte kirjutamise ajal on eesmärk ligi 45% ületatud, sest e-residente on 7275 rohkem kui sajast riigist.

Oluline on, et hoog ei raugeks ja e-residentidel oleks oma kaardiga üha rohkem peale hakata. Õnneks on paljud idufirmad hakanud juba e-residentidele teenust pakkuma. Samuti võiks peagi valmis saada eelnõu, mis lubab ilma Eestisse kohale tulemata pangakonto avada. See kõik annaks e-residentsusele rohkem sisu.

3. Mõte Eesti ID-kaardi tagauksest kanti maha

Euroopas ja USA-s on olnud kuum teema krüpteeringu keelamine või sellesse tagauste tegemine. Eesmärk on õilis – raskendada terroristide suhtlust – kuid asjatundjate sõnul saaks sellest enim pihta seadusekuulekad kodanikud.

Sama jutt tärkas kevadel ka Eestis, kui siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort nõudis ID-kaardile tagaukse taolist funktsionaalsust. Õnneks aitasid poliitikud, ametnikud ja asjatundjad mõtte kiirelt maha matta.

4. Eesti koolid said 3D-printerid

3D-printimise tehnoloogiat toetav idufirma GrabCad leidis eelmisel aastal suure ülesostja ja firma asutaja Hardi Meybaum tegi kiiduväärt otsuse: et Eesti ühiskonnale saadud edu eest tasuda, algatas ta projekti Eesti 2.0.

Sellega jõudsid 50 Eesti kooli 3D-printerid, mis peaks arendama nii loovust kui ka insener-tehnilist mõtlemist ja toetama Eesti noori reaalteaduste poole vaatama. Oluline on, et printerid ei jää lihtsalt kooli tolmu koguma, vaid kooliperedele anti koolitust ja korraldati konkurss.

5. Eesti sai kosmoseriigiks

Veebruaris allkirjastas Eesti liitumislepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga ja võib täie tõsidusega öelda, et Eesti on nüüd kosmoseriik. Tegu on kolossaalse tööstusharuga, kus Eesti teadlased ja ettevõtjad saavad läbi lüüa oma nutikusega. Pisisatelliitide ja tarkvaraarendusega ongi juba algust tehtud. Õnneks ei jää kosmoseagentuuri liikmeks olemine pelgalt loosungiks – septembris tehtud Eestisse suunatud pakkumisega tuleb valdkonda sadu tuhandeid või isegi miljoneid eurosid.

Samast seeriast:

5 häda e-Eestiga, mis oleks võinud lõppeval aastal olemata olla

 inimest, kes 2015. aastal Eesti tehnoloogiamaastikul olulisi asju tegid

4 suuremat Eesti idufirmade väljumistehingut lõppevast aastast

Testid: Jah, osta!

Jah!Jah!

Testid: Ei, ära osta!

Ei!Ei!