2015. aastal juhtus palju ja kahjuks ka üht-teist seda, ilma milleta oleks aasta parem olnud. Geeniuse toimetus pani kokku nimekirja hädadest, mis jäävad aasta miinuspoolele.

1. ID-kaartide sertifikaadid olid vigased

Septembris selgus, et ligi aasta aega oli välja antud ID-kaarte, millel olevad sertifikaadid olid täht-tähelt võttes vigased. Kuna suurim internetilehitseja Chrome hakkas aga just täht-tähelt sertifikaatide korrektsust kontrollima, ei saanuks lehitsejas enam kaardiga digiallkirjastada. Häda puudutab ligi 250 000 kaarti, nende seas ka kõik selleks ajaks e-residentidele antud kaardid.

Õnneks andis Google kuus kuud armuaega ja Sertifitseerimiskeskus peaks uue aasta alguses välja laskma tarkvara, millega igaüks saaks oma kaardil sertifikaate uuendada. Jama tõi aga nii palju segadust, et paljud inimesed arvasid, et oleme oma e-residentide projekti maine täis teinud. Õnneks nii hullusti ei paista minevat.

2. Võõraviha takistab Eesti IT-arengut

Lõppev aasta on Eesti ühiskonnas läinud immigratsioonidebati vaimus. Kuigi sõjapagulasi pole veel kohale jõudnud, on süngeks muutunud meeleolud mõjutanud ka neid välismaalt tulnud inimesi, kes juba Eestis töötavad.

Asja võttis hästi kokku Sten Tamkivi: "See on päris hull olukord, kui Ph.D kraadiga iraanlane sõimatakse läbi, kui ta käib tänaval koos Eesti neiuga.” Sellise suhtumise tagajärg on tema sõnul lihtne ehk kui esimene välismaalasest töötaja tänaval peksa saab, siis ükski ambitsioonikas ettevõtte järgmist kümmet enam siia ei too. Sellest kaotaks kogu Eesti.

3. Mobiil-ID jaoks polnud SIM-kaarte

Mobiil-ID on ilmselt kogu maailmas unikaalne turvateenus, mis teeb interneti ja e-teenuste kasutamise väga mugavaks. Kahjuks on mobiil-ID esmakordne kasutama hakkamine veidi tüütu: vahetada tuleb SIM-kaarte, maksta riigilõivu ja nii edasi.

Seda suurem karuteene oli, et mobiilioperaatoritel polnud tükk aega inimestele mobiil-ID jaoks sobivaid SIM-kaarte pakkuda. Halvas mõttes rekordi tegi Elisa, kelle kliendid pidid mobiil-ID-d ootama ligi seitse kuud. Keegi ei oska öelda, mitu inimest ootamisest heitus ja heast mobiil-ID-st loobus.

4. Bitcoinilt käibemaksu võtmine

Kui esimesed krüptorahad Eesti majandusse ilmusid, võtsid Eesti ametkonnad – rahandusministeerium ning maksu- ja tolliamet – innovatsiooni suhtes väga järsu hoiaku. Bitcoinidega kauplemist maksustati käibemaksuga, nagu tegu oleks porgandite, mitte valuutaga.

Otsus oli vale, selgus oktoobris, kui Euroopa kohus kuulutas bitcoinidega kauplemisekäibemaksuvabaks. Jällegi ei oska keegi kokku lugeda, mitu meie majandust kasvatavat idufirmat, suurt ideed või helget peat on Eestist puudu, kuna esialgne põikpäisus peletas krüptoraha-rahva siit ära.

5. Riik vaatab äpimajanduse murrangut passiivselt pealt

Aasta lõpus lahvatanud avalik tüli taksoturul on märk suuremast murrangust. Äppidel põhinev majandus ja klassikaline äri läksid konflikti. Uber võistleb Taxifyga, see jällegi klassikaliste taksofirmade ja nende äppidega. Eesti ettevõtjate kiituseks tuleb öelda, et keegi niisama lusikat nurka ei viska, vaid punnib edasi.

Halb on see, et tegutsetakse segaste mängureeglite järgi, mis formaalselt midagi veel reguleerivad, aga sisuliselt on äpimajanduses vananenud. Riik peaks äpimajanduse arengut aktiivselt regulatsioonide uuendamisega toetama.

Avafoto: Scanpix

Loe ka samast seeriast:

5 lõppeva aasta tähtsündmust e-Eestist, mis teevad meist erilise riigi

4 inimest, kes 2015. aastal Eesti tehnoloogiamaastikul olulisi asju tegid

4 suuremat Eesti idufirmade väljumistehingut lõppevast aastast