Geeniuse meeskonnal õnnestus külastada uhiuut Eesti Rahva Muuseumi maja Tartus, mis juba paari päeva pärast külastajatele avatakse. Kuigi muuseumis käis veel kibe töö jaeksponaatide ettevalmistamine, õnnestus meil hiigelsuures majas ringi tuuritada.

Siin on 14leidu, mis uues ERMis silma jäid.

Esiteks torkab kohe silma hoone ise. See on suur ja mõjub ümbritseva välja peal veel suuremana.

Kui uksel tagasi pöörata, siis näib kõik veel suurem.

Iga eksponaadi juures on selline raamatuke. Lähemale astudes selgub, et see pole raamat ja kätte võtta seda ka ei saa.

E-lugeritest tuttava E Ink ekraaniga etiketti on hea lugeda ja see võtab vähe energiat. Võõrkeelse piletiga külastaja saab viibata etiketi allääres ja tekst muudab keelt.

Seeaurulokomobiil tuli laenuks Eesti põllumajandusmuuseumist. Selgus, et masin on nii suur ja raske, et sisuliselt ehitati maja masinale ümber. Nii et põllumajandusmuuseumil läheb selle tagasi saamisega raskeks…

Suuremad ekraanid on tegelikult tavalised 55-tollised telekad (neid on majas 95 tükki). Kuid sealsamas kohapeal muuseumis on telekad tehtud puutetundlikuks, nii et korraga registreerivad need 40 puudutust. Meie kontrollisime 20-ga, töötas küll.

Kes otsivad Eesti Rahva Muuseumist käpikuid ja õllekappasid, siis neid leiab siit küll. Ühe ukse tagant paistis kohe eraldi õllekapasaal.

Päriselt: kogu saal täis õllekappasid…

Eesti püsinäitus on suures saalis, mõni lugu on video kujul nagu sellel ekraanil. Kui kõik need videod üle saali üürgaks, ei kuuleks midagi. Seepärast on siin kavalad suundkõlarid. Kui Pääru Oja ette astuda, hakkab järsku kuskilt (laest) tema häält kostuma.

ERMi hoone näib küll kena geomeetriliselt korrapärane hoone, aga Eesti püsinäituse sein voolab hoopisi teisiti läbi ruumi.

Mingeid uksekaarte töötajad kaelas või taskus ei kanna. Uksed tunnevad neid ära hoopis sõrmejälje põhjal.

Muuseumiruumide sügavuses peitub selline omalaadne installatsioon. Tühi valge ruum, kolm kappi ja seintest välja voolavad lillad kaablid. See oleks nagu muuseumi aju ja närvilõpmed.

Tegelikult on siia ruumi ühendatud kõik eelnäidatud e-lugeritest etiketid. Ja muide, kui võrguühendus selle ruumiga peaks katkema, ei kao etikettidelt tekst, need suudavad ka autonoomselt pilti näidata.

Mida näitab üks potikild? Tavalisele inimesele ilmselt mitte palju. Ent kui see kild saab tagasi osaks elusuuruses potist, on palju lihtsam mõista, kui suured anumad kammkeraamika ajal kasutusel olid.

Päris suured, no ikka mitu pere sai selles keedetud suppi süüa.

Rahvarõivaid ei demonstreeri tavalised mannekeenid. Eelmisel suvel tehticasting, paluti sobivatel inimestelaluspesu väele võtta ja seejärel skanneeriti nad kolmemõõtmeliselt sisse. Selle põhjal tehti neist kolmemõõtmelised mannekeenid.

Selles mõttes on ERMis väljapanekul ka päris eestlased.

ERMi raamatukogu on kaunis valgusküllane ruum. Jääme huviga ootama, millised teosed üles paremale riiulile pannakse.

Ja siis see restoran, mis peaks päevas 1000 inimest ära toitma. See näeb ausalt öeldes välja üllatavalt väike.

ERM avatakse 1. oktoobril 2016 kell 10.

Muuseumiga käisid tutvumas ja materjali kogumas: Hans Lõugas, Tanel Meos, Henrik Roonemaa.